Redaktsioon: 26. november 2011, kell 21:34 redigeeri Csound (arutelu \| kaastöö) 194 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. november 2011, kell 21:53 redigeeri eemalda Csound (arutelu \| kaastöö) 194 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
8. rida: Tüüpiliselt on digitaal-analoogmuundurid koostatud [[integraalskeem]]idele, et hoida maksumus madalal ja saavutada ühilduvus erinevate seadmetega, kuhu külge nad ühendatakse. Digitaal-analoogmuundureid on mitmesuguse arhitektuuriga, sobitumaks erinevate ülesannete täitmiseks. ~~Põhilised~~Digitaal-analoogmuunduri ~~omadused~~tähtsaimad ~~digitaal-analoogmuunduril~~näitajad on ~~tema~~ [[sämplimissagedus]] ja [[latents]]us ning signaali ja müra suhe, millest lähtuvalt valitakse vajaliku operatsiooni täitmiseks sobiv muundur. ==Ülevaade== Digitaal-analoogmuundur muundab abstraktse lõpliku täpsusega arvu (tavaliselt fikseeritud pikkusega [[kahendarv]]) füüsikaliseks suuruseks (näiteks pingeks või laenguks). Eelkõige kasutatakse digitaal-analoogmuundurit ajas muutuva digitaalse informatsiooni muundamiseks ajas varieeruvaks pidevaks füüsikaliseks signaaliks. Tüüpiline digitaal-analoogmuundur konverteerib abstraktsed arvud konkreetseks impulsside jadaks, mis edasi töödeldakse rekonstruktsioonfiltriga, kasutades interpoleerimismeetodit impulsside vaheliste aukude täitmiseks (pulsi-kood modulatsioon). Teised digitaal-analoogmuunduri meetodid (näiteks meetodid, mis baseeruvad delta-sigma modulatsioonil) tekitavad pulsi-tihedus moduleeritud signaali (mõnikord reklaamitud kui 1-bitine signaal), mida filtreeritakse madalpääsfiltriga sujuva signaali saamiseks. [[Nyquisti-Shannoni sämplimisteoreem]]i järgi saab digitaal-analoogmuundur originaalse digitaalsignaali rekonstrueerida, kui originaalsignaal sisaldab vähemalt kaks korda rohkem informatsiooni ajas, mis tähendab, et digitaalse signaali sämplimissagedus peab olema vähemalt kaks korda suurem, kui taasesitatav analoog -väljundisignaali kõrgeim sagedus. ==Praktikas== Tavaliselt kasutatakse [[impulss]]ide asemel numbrilisi jadasid tagamaks ühesuguste ajavahemikega sämplimisintervallid. Need numbrid kirjutatakse digitaal-analoogmuundurisse tüüpiliselt sisemise kella sagedusel, mille järgi lülitatakse muunduri väljundi signaali vastavalt digitaalselt saadud väärtusele. Väärtuseid hoitakse [[NOR-lülitusskeem]]ides, kuni kella järgi järgmisel uuendusel see väärtus üle kirjutatakse. Sellise meetodi tulemuseks on ajas muutuv [[trepp-pinge]] väljundis. Kusjuures iga ~~nii~~niinimetatud ~~nimetatud treppiastme~~trepiastme pikkus on võrdne kella poolt antava ajavahemikuga. Selline muundamine on samastatav [[nullindat järku hoidmisoperatsioon]]ile (matemaatiline mudel) ning paratamatult omab efekti taasesituse [[sageduskarakteristika]]le. Tüüpiliselt [[treppsignaal]]iks muundamine toob endaga kaasa kõrgemad ~~harmoonilised~~[[harmooniline]]sed üle [[Nyquisti sagedus]]e. Need harmoonilised kõrvaldatakse tavaliselt madalpääsfiltriga (filter, mis laseb läbi vaid madalsageduslike signaale). Digitaalne sämplimine toob endaga kaasa kvantimisvea, mis tõlgendub väikese [[amplituud]]ilise mürana. ==Rakendused==

Digitaal-analoogmuundur: erinevus redaktsioonide vahel