I²C: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Markus.dnd (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Markus.dnd (arutelu | kaastöö) |
||
110. rida:
== Kasutusvaldkonnad ==
I²C sobib perifeeria seadmetel kus kiirusest tähtsamad on lihtsus ja väikesed tootmiskulud. Tavalisemad I²C siini kasutusalad on järgnevad:
Konfiguratsiooni informatsiooni lugemine SPD EEPROMist, DDR SDRAM-ist, DDR2 SDRAM mälupulkadelt (DIMM) ja muudest korraga siini ühendatavatest seadmetest.
NVRAM kiipide, mis hoiavad kasutaja seadeid, ligipääs.
Madala kiirusega digitaal analoog muundurite ja analoog digitaal muundurite ligipääs.
Monitori kontrasti, gamma ja värvibalansi seadete muutmine.
Helivaljuduse muutmine intelligentsetel kõlaritel.
Näiteks mobiiltelefonide OLED või LCD ekraanide kontroll.
Riistvara jälgimise ja diagnostikaseadmete suhtlus. Näiteks jahutusventilaatori kiirus või/ja CPU termostaat.
Süsteemi komponentide toite lülitamine.
I²C eriline tugevus on ühe mikrokontrolleri võime suhelda hulga seadmetega kasutades ainult kahte sisend/väljund viiku ning tarkvara.
Seadmeid saab siinile lisada ja sealt ka eemaldada isegi siis kui süsteem töötab, mis teeb selle väga kasulikuks kui on tegemist seadmega mille töö jooksul on vaja temaga ühendada ja lahti ühendada mitu seadeldist.
I²C siinid muutusid populaarseks kui arvuti insenerid avastasid, et suur osa mikroskeemi tootmiskuludest tuleneb tema pakendi suurusest ja jalgade arvust. Palju väiksem pakend kaalub tavaliselt vähem ning kulutab vähem voolu. See on omakorda aga väga tähtis mobiilsetel seadmetel. Samamoodi võidavad I²C siini disainist kõik seadmed mille mõõtmed peavad olema väiksed, kuna rohkemate radade vedamine trükkplaadile võtab alati ka rohkem ruumi.
== Kirandus ==
| |||