'''Kreeka-roomaRooma maadlus''' on üks kahest levinumast [[maadlus]]viisist. Erinevalt [[vabamaadlus]]est ei tohi võistlejad kreekaKreeka-roomaRooma maadluses haarata teineteist altpoolt vöökohta.
Kreeka-roomaRooma maadluses võisteldi esimestel [[nüüdisaegsed olümpiamängud|nüüdisaegsetel olümpiamängudel]] [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastal]] [[Ateena]]s ning pärast seda on ala kavas olnud kõikidel olümpiamängudel alates [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aastast]].
Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid aastal [[1905]]. Mõlema maadlusviisi harrastajaid ühendav [[Rahvusvaheline Maadlusliit]] FILA (''Fédération Internationale de Lutte Amateur'') loodi aastal [[1912]]. Liidul on 162 liikmesriiki.
[[Eesti]] esimene olümpiavõitja kreekaKreeka-roomaRooma maadluses oli [[Eduard Pütsep]] [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924. aasta olümpiamängudel]] [[Pariis]]is. Hiljem on olümpiavõitjaks tulnud ka [[Voldemar Väli]] [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastal]] [[Amsterdam]]is, [[Kristjan Palusalu]] [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastal]] [[Berliin]]is ja [[Johannes Kotkas]] [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952. aastal]] [[Helsingi]]s. Maailmameistriks on kreekaKreeka-roomaRooma maadluses tulnud [[Georg Baumann]] ([[1913]]), [[August Englas]] ([[1953]]) ja [[Heiki Nabi]] ([[2006]]).<ref>[http://www.maadlusliit.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11&Itemid=10 Eesti maadlejate medalid Maadlusliidu lehel]</ref>
Varem nimetati kreekaKreeka-roomaRooma maadlust '''klassikaliseks maadluseks'''.
