Redaktsioon: 10. november 2011, kell 00:45 redigeeri Meloniel (arutelu \| kaastöö) 32 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. november 2011, kell 10:29 redigeeri eemalda Meloniel (arutelu \| kaastöö) 32 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
18. rida: Vesinikside on tugevam vastastikmõju kui van der Waalsi jõud, kuid nõrgem [[kovalentne side\|kovalentsest]] ja [[Iooniline side\|ioonilisest sidemest]]. Selle tugevus võib varieeruda laias vahemikus. Teatatud dissotsiatsioonienergia väärtused on 1-4 kcal/mol nõrga, 4-15 kcal/mol keskmise tugevusega (kõige tavalisem) ja 15-40 kcal/mol tugeva vesiniksideme jaoks. Sideme tugevus sõltub selle pikkusest (langeb [[Eksponentvõrrand\|eksponentsiaalselt]] sidemepikkuse kasvuga) ja aatomitevahelisest nurgast – vesinikside on suunaline. Lineaarse geomeetriaga side (180°) on kõige püsivam, kuigi väikesed kõrvalekalded lineaarsusest (kuni 20°) ei mõjuta sideme tugevust märgatavalt.<ref name="Parthasarathi"/> Sideme parameetrid (pikkus, tugevus) on väga tundlikud ~~temperatuuri~~[[temperatuur]]i, rõhu<ref>Dougherty, Ralph C., ''Journal of Chemical Physic'' (1998), 109(17), 7372-7378</ref> ja keskkonna suhtes. ==Kooperatiivsus== 31. rida: ==Uurimismeetodid== Vesiniksidemete äratundmiseks ja uurimiseks on võimalik kasutada peaaegu kõiki [[Füüsikaline keemia\|füüsikalis-keemilisi]], [[Spektroskoopia\|spektroskoopilisi]] ja [[difraktsioon]]meetodeid. Enim rakendatavad eksperementaalsed meetodid on [[~~infrapunaspektroskoopia~~infrapunane spektroskoopia]] ja [[tuumamagnetresonantsspektroskoopia]]. Vesiniksidemete struktuuri, energia ja dünaamika uurimiseks on kasutatud ka röntgen- ja neutrondifraktsioonanalüüsi, Raman spektroskoopiat ja teisi meetodeid.<ref name="Jeffrey">G.A.Jeffrey, W.Saenger, ''Hydrogen Bonding in Biological Structures'' (Springer-Verlag, Berlin, 1994)</ref> === [[Infrapunane spektroskoopia]] === Infrapunase spektroskoopia üheks eeliseks on see, et mitmeid [[Keemiline ühend\|ühendeid]] võib uurida kolmes [[agregaatolek]]us, samuti erinevates [[lahusti]]tes lahustunult.<ref name="Jeffrey"/> 47. rida: ===Energia määramine=== Püsivate molekulaarsete agregaatide energiat võib mõõta kalorimeetriliselt või [[massispektromeetria\|mass-spektromeetriliselt]]. Vastavate meetodite keerukuse tõttu on eksperementaalsed andmed olemas vaid mõne vesiniksidet sisaldava dimeeri kohta. Samuti on võimalik mõõta [[kristall]]ide [[Sublimeerumine\|sublimatsioonisoojust]], mida võib võrdsustada kõikide kristallis esinevate vastastikmõjude energiate summaga. Tänapäeval on kõige usaldusväärsemaks meetodiks vastastikmõjude energiate määramiseks saanud [[Kvantkeemia\|kvantkeemilised]] arvutused.<ref name="Novoa"/> ===[[Kvantkeemia\|Kvantkeemilised]] arvutusmeetodid=== 53. rida: Paljude uuringute tulemusena on järeldatud, et mõõduka tugevusega vesiniksideme omaduste (peamiselt energia ja geomeetria) täpne kirjeldamine nõuab suurte ja painduvate kvantkeemiliste baaside ja elektroonkorrelatsioone arvestatavate meetodite kasutamist. Häid tulemusi saadakse sobiva DFT ([[:en:density functional theory]]) meetodi valikuga (nt B3LYP (Becke, three-parameter, Lee-Yang-Parr) funktsionaal). Teised vesiniksideme uurimiseks laialdaselt kasutatavad kvantkeemilised meetodid on Hartree-Fock (HF), teist järku Møller-Plesset (MP2) ja CCSD(T) (coupled-cluster singles doubles with noniterative triples correction) meetodid.<ref name="Novoa"/> Eluprotsesside seisukohalt huvipakkuvad molekulid (nt [[Desoksüribonukleiinhape\|DNA]] ja [[valgud]]) on üldjuhul liiga suured ja keerulise ehitusega, et oleks võimalik nende parameetreid nii kõrgel teooria tasemel arvutada. Probleemi lahendamiseks olid kasutusele võetud jõuväljadel põhinevad lähenemised – molekulaarmehhaanika (MM) ja [[molekulaardünaamika]] (MD).<ref name="Parthasarathi"/> ==Vesiniksidemed vees==

Vesinikside: erinevus redaktsioonide vahel