Aktsent: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: hi, io, ur, sr, fi kustutas: yi:אקצענט,it:Accento,ca:Accent,gl:Acento prosódico,es:Acento,mn:Аялга,ia:Accento,pl:Akcent wyrazowy muutis: en, ru, ja |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Aktsent''' on [[keel (keeleteadus)|keel]]e [[norm]]ist erinev hääldusviis, süstemaatiline hääldusvigade kompleks. Aktsent on tavaline võõrkeele kõnelemisel, harvem tekib aktsent [[emakeel]]ele pikaajaliselt muu keele keskkonnas viibimise tagajärjel. Mõne keele puhul nimetatakse aktsentideks ka piirkondlikke või mõnele sotsiaalsele grupile iseloomulikke häälduseripärasid, nt [[lõunaosariigid|lõunaosariikide]] aktsent [[Ameerika]] [[inglise keel]]es, kõrgklassi aktsent Briti inglise keeles.
Foneetiline aktsent tuleneb emakeelest pärit elementide kasutusest lühiajalises [[mälu]]s [[kõne]] planeerimisel ning realiseerimisel artikulatoorsete [[lihas]]te abil
Näiteks inglise keeles esinevat häälikut ð (heliline hammas[[hõõrdhäälik]] nagu sõnas ''this'', ''that'') kalduvad [[saksa keel]]t emakeelena kõnelejad hääldama d-na ja prantslased z-na. [[Eesti keel]]e kõnelemisel valmistavad muukeelsetele raskusi [[õ]]-häälik ning mitmeid [[diftong]]id. Kuivõrd tüüpilised püsivad hääldusvead tulenevad kõneleja emakeele foneetilistest eripäradest, on eri keelte aktsendid tihti hõlpsasti äratuntavad, nt inglise keel prantsuse aktsendiga või eesti keel vene aktsendiga.
Aktsendist vabaneda ja normipärast hääldust omandada aitab süstemaatiline harjutamine. Siiski mängivad siin rolli ka individuaalsed võimed. On oletatud, et aktsendivaba häälduse omandamine on hõlpsam [[muusika]]lise kuulmisega isikutel. Üldine [[reegel]] on, et mida hilisemas eas võõrkeelt õpitakse, seda tugevam võõrapärane aktsent kõneldes jääb. Erinevad [[keeleteadus|keeleteadlased]] on erinevalt määratlenud n-ö kriitilist vanusepiiri (tavaliselt vahemikus
[[Meditsiin]]ikirjanduses esineb näiteid, kus võõrapärane aktsent tekkis inimesel emakeelsele kõnele [[aju]][[trauma]] või insuldi tagajärjel. Uuringud on näidanud, et erinevate ajuosade kahjustused võivad põhjustada kõnelemisel hääldusmuutusi [[silp]]ide pikkuses, toonis ja rõhus, mis mõjuvad võõrkeele päraselt.
Kerge või mõõdukas aktsent tavaliselt ei raskenda kõne mõistmist, kuid teatud juhtudel on aktsendil sotsiaalne konnotatsioon ning aktsendiga kõnelejasse võidakse suhtuda teisiti kui normipärase hääldusviisiga kõnelejasse.
==Vaata ka==
*[[Hääldusalus]]▼
==Kirjandust==
*Ellen Niit. Eesti keele piirkondlikud aktsendid. – ''Virsu II. Suomi ja viro kohdekielinä.'' Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja nro 24. Oulun yliopisto 2004, lk 50–61.
==
* [http://www.novaator.ee/ET/inimene/miks_on_venelastel_eesti_keelt_raakides_selline_aktsent/ "Miks on venelastel eesti keelt rääkides selline aktsent?"] Novaator, 14. november 2011
▲*[[Hääldusalus]]
[[Kategooria:Keeleteadus]]
|