Leo Mõtus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täna õhtul Leo Mõtus |
P . |
||
6. rida:
1960. aastal lõpetas Mõtus [[Tallinna 1. Keskkool]]i, 1965 [[TPI]] [[automaatika]] erialal, 1971 [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudis]] aspirantuuri. 1973 kaitses ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] juures tehnikakandidaadi kraadi väitekirjaga "Mittetäieliku informatsiooniga süsteemide juhtimine" ning 1990 [[Moskva Juhtimisteaduste Instituut|Moskva Juhtimisteaduste Instituudis]] tehnikadoktori kraadi väitekirjaga "Динамика програмного обеспечения встроенных систем" (Tallinn, 1990). Mõtus täiendas end 1975 [[Helsingi Tehnikaülikool]]is, 1980 Soome VTT-s, 1985 [[Walesi Ülikool]]i Swansea kolledžis.<ref name="ETBL" />
1964–79 oli Mõtus [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudi]] teadur ja vanemteadur, 1979–92 [[Arvutitehnika Erikonstrueerimisbüroo]] "EKTA" projekti peakonstruktor, 1992– [[TTÜ]] reaalajasüsteemide professor, 1994–2001 ka süsteemitehnika teaduskonna dekaan, 2005– reaalaajasüsteemide õppetooli juhataja ja 2007–09 [[proaktiivtehnoloogia]] teaduslabori juhataja, 2004– Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär. Ta on lugenud [[informaatika]], [[tarkvaratehnika]], reaalajasüsteemide ja agentsüsteemide kursusi, avaldanud umbes 150 teadustrükist ning koostanud õppevahendeid.<ref name="ETBL" />
==Teadustöö==
Leo Mõtuse peamised uurimisvaldkonnad on [[mittetäieliku informatsiooniga süsteemid]]e juhtimine, [[reaalsüsteem]]ide tarkvaratehnika, süsteemi käitumise ajalise korrektsuse verifitseerimine, situatsiooniteadliku interaktiivse arvutuse mudelid, [[proaktiivne reaalajasüsteem|proaktiivsete reaalajasüsteemide]] käitumine, [[agentsüsteem]]ide käitumine, [[multiagentsüsteem]]id, ilmneva käitumise detekteerimine ja osaline kontroll, [[iseorganiseeruv süsteem|iseorganiseeruvad süsteemid]], [[spontaanvõrk|spontaanvõrgud]] ja [[arupuru]].<ref name="ETBL" />
Ta on olnud ajakirja International Journal on Engineering Applications of Artificial Intelligence peatoimetaja (1992–99) ja konsulteeriv toimetaja (1999–2007), mitme teadusajakirja [[toimetuskolleegium]]i liige (Journal on Control Engineering Practice, 1993–99; Journal on Real-time Systems, 1993–2006; Journal on Integrated Computer Aided Engineering, 1993–; [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised|Eesti Teaduste Akadeemia Toimetiste]] tehnikaseeria, 1995–).<ref name="ETBL" />
Mõtus on olnud [[Rahvusvaheline Automaatjuhtimise Föderatsioon|Rahvusvahelise Automaatjuhtimise Föderatsiooni]] (IFAC) tehnikakolleegiumi liige (1987–96) ja arvutite tehnilise komitee aseesimees (1987–90) ning esimees (1990–93), kuut IFAC tehnilist komiteed koordineeriva komitee esimees (1993–96) ning IFAC reaalajatarkvara töörühma esimees (2002–05), [[IEEE]] liige (1993–2006), [[Hongkongi Teadusfond]]i ekspert (1996–99), [[Eesti Süsteemiinseneride Selts]]i liige (1992–), [[Eesti Inseneride Liit|Eesti Inseneride Liidu]] president (1994–2000), Eesti Teadusfondi tehnikateaduste ekspert (1995–98), [[Haridus- ja Teadusministeeriumi Teaduskompetentsi Nõukogu]] liige (1998–2003), [[Kaitseministeerium]]i teadusnõukogu liige (1999–).<ref name="ETBL" />
==Tunnustused==
| |||