Redaktsioon: 6. oktoober 2011, kell 13:04 redigeeri Numbriga kärumees (arutelu \| kaastöö) 7490 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. november 2011, kell 20:00 redigeeri eemalda Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust cat, lisa Uuem muudatus →
1. rida: {{allikad}} [[Pilt:Julius Mark 1930.jpg\|pisi\|Julius Mark (1930)]] '''Julius Mark''' ([[27. märts]] [[1890]]<ref name="Soosaar">Sven-Erik Soosaar [http://www.ut.ee/Ural/hist.html Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis] (vaadatud 18. novembril 2011)</ref> [[Idavere]], [[Haljala kihelkond]] – [[2. märts]] [[1959]] [[Washington]]<ref name="Soosaar" />) oli eesti keeleteadlane. ~~Aastal~~Mark oli [[Lauri Kettunen\|Lauri Kettuse]] õpilane.{{lisa viide}} Tema [[1923]]. aastal kaitstud [[doktoriväitekiri]] käsitles [[läänemeresoome keeled\|läänemeresoome keelte]] [[omastusliide\|omastusliiteid]].<ref name="Soosaar" />▼ Ta oli ajakirja [[Eesti Keel]] peatoimetaja ja [[Õpetatud Eesti Selts]]i esimees. Tema algatusel võttis Õpetatud Eesti Selts töökeelena kasutusele eesti keele. ▼ Julius Mark oli [[uralistika\|uurali keeleteaduse]] professor [[Tartu Ülikool]]is [[1919]]–[[1944]].<ref name="Soosaar" /> Aastal [[1938]] määrati ta [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)\|Eesti Teaduste Akadeemia]] algkoosseisu ning ta valiti ~~selle~~ asepresidendiks. Sellele ametikohale jäi ta 1940. aastani.<ref name="Soosaar" /> ▲Ta oli ajakirja [[Eesti Keel]] peatoimetaja ja [[Õpetatud Eesti Selts]]i esimees. Tema algatusel võttis Õpetatud Eesti Selts töökeelena kasutusele eesti keele.{{lisa viide}} ▲Aastal [[1923]] kaitstud [[doktoriväitekiri]] käsitles [[läänemeresoome keeled\|läänemeresoome keelte]] [[omastusliide\|omastusliiteid]]. Õppetöös oli Mark väga range. Auditooriumis ta üliõpilastel eriti rääkida ega küsimusi esitada ei lasknud, kuigi ta mitteformaalses õhkkonnas nendega suhtles. Kui üks Prantsusmaal õppimas käinud üliõpilane julges pomiseda, et professor [[Aurélien Sauvageot\|Sauvageot]]'l on ühes küsimuses teistsugune seisukoht, saatis Mark ta auditooriumist välja ning asi lõppes sellega, et too läks hoopis metsandust õppima. {{lisa viide}}▼ ~~Julius Mark oli [[Lauri Kettunen\|Lauri Kettuse]] õpilane.~~ 1944. aastal Mark emigreerus, 1951-1959 oli ta soome keele õppejõud [[Georgetowni ülikool]]is Washingtonis.<ref name="Soosaar" /> ▲Õppetöös oli Mark väga range. Auditooriumis ta üliõpilastel eriti rääkida ega küsimusi esitada ei lasknud, kuigi ta mitteformaalses õhkkonnas nendega suhtles. Kui üks Prantsusmaal õppimas käinud üliõpilane julges pomiseda, et professor [[Aurélien Sauvageot\|Sauvageot]]'l on ühes küsimuses teistsugune seisukoht, saatis Mark ta auditooriumist välja ning asi lõppes sellega, et too läks hoopis metsandust õppima. {{lisa viide}} == Isiklikku == Julius Margi vend oli majandusteadlane [[Reinhold Mark]].{{lisa viide}} Julius Mark oli aastatel [[1921]]–[[1941\|41]] abielus skulptori ja graafiku [[Kristine Mei]]ga ([[1895]]–[[1969]]). Nende tütred: on antropoloog [[Karin Mark]] ([[1922]]–[[1999\|99]]), maalikunstnik ja raamatugraafik [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] ([[1925]]–[[2004]]) ning geolooog ja paleontoloog [[Elga Mark-Kurik]] ([[1928]]).{{lisa viide}} == Kirjandus == 28. rida ⟶ 29. rida: {{DEFAULTSORT:Mark, Julius}} [[Kategooria:Eesti fennougristid]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]

Julius Mark: erinevus redaktsioonide vahel