Toiduvärvid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
vikindus + iw + pilt
1. rida:
[[Pilt:Food coloring.jpg|pisi|]]
{{vikinda}}
'''Toiduvärvid''' on [[värvaine]]d, mida kasutatakse [[toiduaine]]le soovitava [[värvus]]e andmiseks või olemasoleva värvuse tugevdamiseks.
'''Toiduvärvid''' on [[värvaine]]d, mida kasutatakse [[toiduaine]]le soovitava [[värvus]]e andmiseks või olemasoleva värvuse tugevdamiseks. Päritolu järgi eristatakse [[looduslikke]] ja [[sünteetilisi]] toiduvärve. Eraldi klassi moodustavad toiduvärvid, mis saadakse sünteeliste päritoluga osistest, kuid mille koostis on looduslikega ühesugune ehk niinimetatud [[naturaalidentsed toiduvärvid]]. Värvuse järgi eristatakse kollaseid, punaseid, siniseid, rohelisi, pruune ja muste toiduvärve, lahustuvuse järgi vees lahustuvaid ja rasvas lahustavaid toiduvärve. Keemilise struktuuri järgi jaotuvad looduslikud toiduvärvid antotsüaanseiks, karotinoidseiks, klorofülseiks ja betalaiinseiks. Sünteetilsed jagunevad asopurasoloonseiks, mono-, di- ja triasovärvideks ning ksantiinse, indigo- või triasüülmetaanse struktuuriga toiduvärvideks.
 
==Liigitus==
Esimesed kasutamised toiduvärvide kohta pärinevad Pliniuselt, kes kirjeldas, kuidas Antiik-Roomas värviti looduslsike värvainete ja värvimuldadega veini ja leiba. Alates aastast 1960 on kiiresti arenenud sünteetiliste toiduvärvide tootmine, sest need tunduvalt odavamad kui looduslikud toiduained ning lisaks sellele on neil head kasutus- ja säilimisomadused. Paraku ei ole kõik sünteetilised toiduvärvid inimese tervisele ohutud. Seetõttu hakati maailmas uuesti 1980 tähelepanu pöörama looduslikele toiduvärvidele. Paljudes riikides on toiduvärvide kasutamine allutatud kindlaile eeskirjadele. Maailma suurimad toiduvärve tootvad ettevõtted on Hoffmann ja Roche, mis toodab looduslikke toiduvärve, Givaudian ja Dynapol.
Päritolu järgi eristatakse [[looduslikke]] ja [[sünteetilisi]] toiduvärve.
 
Eraldi klassi moodustavad toiduvärvid, mis saadakse sünteeliste päritoluga osistest, kuid mille koostis on looduslikega ühesugune ehk niinimetatud [[naturaalidentsed toiduvärvid]].
 
Värvuse järgi eristatakse kollaseid, punaseid, siniseid, rohelisi, pruune ja muste toiduvärve, lahustuvuse järgi vees lahustuvaid ja rasvas lahustavaid toiduvärve.
 
Keemilise struktuuri järgi jaotuvad looduslikud toiduvärvid [[antotsüaan]]seiks, [[karotinoid]]seiks, [[klorofüll|klorofülseiks]] ja [[betalaiin]]seiks. Sünteetilised toiduvärvid jagunevad [[asopurasoloon]]seiks, mono-, di- ja tri[[asovärvid]]eks ning ksantiinse-, indigo- või tri[[asüülmetaan]]se struktuuriga toiduvärvideks.
 
==Kasutamine==
Esimesed kasutamised toiduvärvide kohta pärinevad Pliniuselt[[Plinius]]elt, kes kirjeldas, kuidas [[Antiik-RoomasRooma]]s värviti looduslsikelooduslike värvainete janing värvimuldadega[[värvimuld]]adega veini[[vein]]i ja leiba[[leib]]a. Alates aastast [[1960]] on kiiresti arenenud sünteetiliste toiduvärvide tootmine, sest need tunduvalt odavamad kui looduslikud toiduained ning lisaks sellele on neil headheade kasutus- ja säilimisomadusedsäilimisomadustega. Paraku ei ole kõik sünteetilised toiduvärvid inimese tervisele ohutud. Seetõttu hakati maailmas1980ndatel uuesti 1980 tähelepanu pöörama looduslikele toiduvärvidele. Paljudes riikides on toiduvärvide kasutamine allutatud kindlailekindlatele eeskirjadele. Maailma suurimad toiduvärve tootvad ettevõtted on Hoffmann ja Roche, mis toodab looduslikke toiduvärve, [[Givaudian]] ja [[Dynapol]].
 
[[Kategooria:Värvained]]
[[Kategooria:Toidulisaained]]
 
[[ar:ملون غذائي]]
[[cs:Potravinářské barvivo]]
[[de:Lebensmittelfarbstoff]]
[[es:Colorante alimentario]]
[[fr:Colorant alimentaire]]
[[is:Litarefni]]
[[it:Colorante alimentare]]
[[he:צבע מאכל]]
[[lt:Maisto dažiklis]]
[[ja:着色料]]
[[no:Konditorfarge]]
[[nn:Konditorfarge]]
[[pl:Barwniki spożywcze]]
[[pt:Corante alimentar]]
[[ru:Пищевые красители]]
[[simple:Food coloring]]
[[fi:Elintarvikeväri]]
[[sv:Livsmedelsfärgämnen]]
[[zh:食用色素]]