Android (operatsioonisüsteem): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida:
| toetatud_platvormid = [[Acorn RISC Machine]], [[MIPS arhitektuur|MIPS]], [[Power arhitektuur]], [[x86]]
}}
== Üldine ==
Android on tarkvara kogumik elektroonikaseadmetele, mis hõlmab [[operatsioonisüsteem | operatsioonisüsteemi]], vahetarkvara ja peamisi rakendusi.
Android kasutab [[Linux (tuum)|Linuxi tuuma]] modifitseeritud versiooni. Operatsioonisüsteemi arendas algul [[Android (ettevõte)|Android Inc]], mille ostis [[Google]], nüüd aga [[Open Handset Alliance]].
23. rida ⟶ 25. rida:
Google teatas 16. veebruaril 2010, et päevas saadetakse välja 60 000 mobiiltelefoni Android OS operatsioonisüsteemiga.
=== Ajalugu ===
[[2005]]. aasta juulis ostis Google ära pisikese [[tarkvara]]ettevõtte Android, mis tegutses [[California]]s [[Palo Alto]]s. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara. Androidi töötajad, sealhulgas [[Andy Rubin]], jätkasid tööd Google'i heaks.
33. rida ⟶ 35. rida:
Lõpuks tutvustas Google oma nutitelefoni [[Nexus One]], mis kasutas operatsioonisüsteemi Android. Seadet toodab [[Taivan]]il asuv HTC Corporation ja seda müüakse alates [[5. jaanuar]]ist [[2010]].
=== Kasutus ===
Androidi operatsioonisüsteemi kasutatakase [[nutifon | nutitelefonides]], [[sülearvuti |sülearvutites]], [[tahvelarvuti | tahvelarvutites]], [[Google TV|Google TV]]’s, käekellades, kõrvaklappides ja teistes seadmetes.
Põhiline Androidi riistvara platvorm on [[ARM (arvutiarhitektuur) | ARM arhitektuur]].
[[iOS | iOS’i]] ja Android 2.3.3 „Gingerbread’i“ saab alglaadida paralleelselt nii iPhone’l kui ka iPod Touch’il, millelt on OpeniBoot’i ja iDroidi abiga piirangud eemaldatud.
=== Litsents ===
Kui välja arvata mõned uuenduste perioodid, on android olnud saadaval 21st oktoobrist 2008, free and open source software (tasuta ja avatud allika tarkvara) litsentsi alusel. Google avaldas Linuxi tuuma uuenduste lähtekoodi [[GNU GPL |GNU Üldise avaliku litsentsi (GPL)]] versiooni 2 alusel. Ülejäänud kood (võrk, tarkvara kogumik ja ka telefoni[[pinumälu|pinu]]) aga avaldati Apache litsentsiversiooni 2 alusel. Selle litsentsi alusel tohivad edasimüüjad lisada täiendusi, ilma neid [[avatud lähtekoodi kogukonnale]] eelnevalt näitamata. Samuti avaldab Google ülevaadatud probleemid, et need oleks soovijatele nähtavad ja neid oleks võimalik kommenteerida.
Open Handset Alliance töötab välja Androidi osa, mis seisneb muudatustes Kerneli tuumas ning selle lähtekood on avalik ja saadaval GPL litsentsi alusel. Ülejäänud osa Androidist töötatakse välja privaatselt, selle lähtekood avaldatakse, tervikliku versioon ilmudes. Tavaliselt teeb Google koostööd riistvara tootva firmaga, et välja töötada uut Androidi versiooni kasutav lipulaeva seade. Pärast seadme jõudmist poelettidele, avaldatakse ka selle versiooni lähtekood.
Ehkki Android on avatud lähtekoodiga, ei saa seadmete tootjad kasutada Google Android’i kaubamärki enne, kui Google ei ole tõendanud, et seade järgib nende sobivust määratlevat dokumenti ehk Compatibility Definition Document’i (CDD).
== Versioonid ==
Pärast esmast väljalaset on Androidil olnud palju uuendusi. Need baasoperatsioonisüsteemi uuendused on olulised selle jaoks, et parandada vigu ja lisada uusi elemente. Üldiselt on iga versioon välja töötatud koodnime all, mis tuleb ingliskeelsest magustoidu nimest. Koodnimed väljastati tähestikulises järjekorras: Cupcake, Donut, Eclair, Froyo, Gingerbread, Honeycomb, Ice Cream Sandwich. Esimese kahe versiooni nimed olid Astro ja Bender, aga neid nimesid ei saanud kasutada kaubamärgi põhjustel.
*'''Beta''' avaldatud 5.novembril 2007, SDK (Tarkvara arenduse komplekt) avaldati 12 november 2007.
*'''1.0 Android''' avaldatud 23. septembril 2008. Tuli ka esimene Androidi operatsioonisüsteemiga seade, milleks oli HTC Dream (G1).
*'''1.1 Android''' avaldatud 9. veebruaril 2009 ja oli ainult T-Mobile G1’le.
*'''1.5 Cupcake''' avaldatud 30. aprillil 2009 ja see põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.27.
*'''1.6 Donut''' avaldatud 15. septembril 2009 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.29.
*'''2.0/2.0.1/2.1 Eclair''' avaldatud 30. aprillil 2009 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.27. Vahel nimetatakse 2.1 versiooni nimega Flan, kuid ametlik nimetus on tal endistviisi Eclair.
*'''2.2.x Froyo''' avaldatud 20. mail 2010 ja see põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.32.
*'''2.3.x Gingerbread''' avaldatud 6.detsembil 2010 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.35.
*'''3.x Honeycomb''' 3.0 avaldati 22. veebruaril 2011. On olemas ka versioonid 3.1 ja 3.2. 3.x Honeycomb on mõeldud tahvelarvutitele. Põhineb Linuxi tuumal 2.6.36.
*'''4.x Ice Cream Sandwich''' avaldati koos Galaxy Nexusega 19. oktoobril 2011. SDA avaldati samal kuupäeval. Selle versiooni lähtekood avaldatakse varsti peale seda, kui Galaxy Nexus poodidesse jõuab. Gabe Cohen Googlest teatas, et see teoreetiliselt sobib õigi Androidi 2.3.x seadmetega, mis hetkel tootmises on.
== Kavand ==
=== Linux ===
Androidi tuum on arendatud Linuxi tuumast ja seal on Google teinud ka arhidektuurilisi edasiarendusi, mis on väljaspool tavapärast Linuxi tuuma arenduse tsüklit. Androidil ei ole algupärast [[X Window System|X Window Süsteemi]] ja ei toeta ka täit GNU standardset andmekogu. Seetõttu on raske paigaldada olemasolevaid Linuxi rakendusi ja andmekogusid Androidi.
=== Funktsioonid ===
;Telefoni paigutus: Tegevusprogramm on kohandatav suurematele [[VGA]], 2D andmekogule ja 3D andmekogudele, mis põhineb [[OpenGL]] ES 2.0 spetsifikatsioonidel, kui ka tavalisele nutitelefonide paigutusele.
;Salvestamine: Andmete säilitamiseks kasutatakse [[SQLite|SQLite’i]] (väikesemahuline struktuurpäringukeel).
;Side: Android toetab järgnevaid sidetehnoloogiaid: [[GSM]]/[[EDGE]], IDEN, [[CDMA]], EV-DO, [[UMTS]], [[Bluetooth]], [[Wi-Fi]], [[LTE]], NFC ja [[WiMAX]].
;Sõnumid: Android toetab nii SMS kui ka MMS formaadis sõnumite saatmist. Samuti ka lõimunud tekstsõnumite saatmist ja nüüd on ka Androidi [[Pilvandmetöötlus|Pilvelt]] Seadmele sõnumineerimise raamistik (C2DM) üks osa Android Push sõnumineerimise teenustest.
;Erinevate keelte tugi: Android toetab paljusid keeli. Nende arv rohkem kui kahekordistus kui tuli välja versioon 2.3 nimega Gingerbread. [[Java|Java ME]] toe võib saada läbi kolmanda osapoole rakenduste.
;Veebibrauser: Androidis oleva [[veebibrauser|veebibrauseri]] põhjaks on avatud lähtekoodiga WebKit küljendusmootor, koos Chrome V8 JavaScript mootoriga.
;Java tugi: Kuigi enamik rakendusi on Androidile kirjutatud Java programmeerimiskeeles, puudub tegevusprogrammis Java virtuaalne masin ja Java byte koodi ei käivitata. Java klassid on koostatud [[Dalviku]] täitmisprogrammideks ja käitab Dalvikus, mis on spetsialiseerunud virtuaalne masin, kavandatud spetsiaalselt Androidi jaoks ja optimeeritud aku toitel töötavate seadmete jaoks, millel on piiratud mälumaht ja [[protsessor]].
;Meedia tugi: Android toetab järgnevaid audio/video/kaader meedia formaate: WebM, H.263, H.264 (3GP ja MP4 ümbrisrakenduses), [[MPEG-4]] SP, AMR, AMR-WB (3GP ümbrisrakenduses), AAC, HE-AAC (3GP ja MP4 ümbrisrakenduses), MP3, [[MIDI]], Ogg Vorbis, FLAC, WAV, JPEG, PNG, GIF, BMP.
;Voogesitatava meedia toetus: RTP / RTSP [[voogedastus|voogesitus]] (3GPP PSS, ISMA), HTML progressiivne allalaadimine ([[HTML5]] <video> tag). [[Adobe Flash]] voogesitus (RTMP) ja HTTP Dynamic voogesitus on toetatud Flash’i [[pistikprogramm | pistikprogrammiga]]. Apple HTTP Live voogesitust toetab mobiilide jaoks tehtud RealPlayer, ja ka operatsioonisüsteem Android 3.0.
;Täiendav riistvara tugi: Android oskab kasutada video/kaader kaameraid, [[puuteekraan puutetundlikke ekraane]], [[GPS|GPS’i]], kiirendusmõõtureid, [[Güroskoop|güroskoope]], [[baromeeter|baromeetreid]], magnetomeetreid, mängimisseadmeid, lähedus- ja [[rõhuandur|rõhuandureid]], [[termomeeter|termomeetreid]], kiirendatud 2D bit blits(koos riistvara orienteerituse, mõõtkava ja pixeli vormingu ümberarvestamisega), ja kiirendatud 3D graafikat.
;Multi-touch: Androidil on loomulik tugi multi-touch’ile (reageerib mitmele puudutusele samaaegselt), mis oli esimesena võimalik nutitelefonis HTC Hero. See eriomadus oli algselt võimetuks tehtud tuuma tasandil (tol ajal arvatavasti selle pärast, et see ei rikuks Apple patente puutetundliku ekraani kohta). Google on välja andnud uuenduse Nexux One’ile ja Motorola Droidile, mis võimaldab multi-touch’i algupäraselt.
;Videokõne: Androidil ei ole algupärast tuge videokõne jaoks, aga mõnel telefonil on operatsioonisüsteemist kohandatud versioon, mis seda toetab üle [[IP]] või UMTS võrgu kaudu (näiteks Samsung Galaxy S). Androidi versioonis 2.3.4 ning hilisemates, on võimalik teha videokõne Google Talk’i kaudu. Gingerbread versioon lubab Nexus S mobiilil tellida internetikõnesid SIP kontoga. See võimaldab täiustatud VoIP valimist teistele SIP kontodele ja telefoninumbritele. Skype 2.1 pakub võimalust videokõnede jaoks ja ka esipaneeli kaamera tuge.
;Multitasking: Rakenduste multitegumtöötlus on võimalik.
;Häälepõhised funktsioonid: Google otsing hääle abil on olnud võimalik alates Androidi esimese versiooni avaldamisest. Häälkäsklused helistamiseks, sõnumineerimiseks, navigeerimiseks, jne. – nende tugi on olemas alates Androidi versioonist 2.2.
;Tethering: Android toetab lõastamist, mis võimaldab telefoni kasutada juhtmevaba Wi-Fi hotspoti ehk võrgusõlmena, mis töötab maksimumvõimsusel. Enne Androidi 2.2 versiooni oli see võimalik ainult kolmanda osapoole rakendusi kasutades või tootjapoolsete kohandustega.
;Ekraani jäädvustamine: Androidil on algupärane tugi kuvatõmmise jäädvustamiseks vajutades toitenuppu (Power switch) ja helitugevusnuppe üheaegselt. See loomupärane tugi tuli välja koos Android 4.0 uuendusega ning oli esimesena võimalik Galaxy Nexus nutitelefonil. Eelnevalt ei olnud Androidil kuvatõmmise jäädvustamise tuge turvalisuse põhjustel. Varemalt olid ainukeseks võimaluseks kuvatõmmise jäädvustamisel PC ühendus (DDMS arendaja tööriist), tootja või kolmanda osapoole kohandused.
== Rakendused ==
Androidi rakendus asub APK (application package file)sees, mis on lihtne ZIP [[fail]], millel on kindel sisemine faili kujundus. See võimaldab kohest käivitamist ehk, et seda ei pea enne lahti pakkima. Neid saab saata e-mailile, panna [[USB]] pulgale ja ka eraldada mõnda osa sellest unzipi abil.
Rakendused arendatakse tavaliselt Java programmeerimiskeeles, kasutades Android Software Development Kit’i (Androidi tarkvara arenduse komplekti). On olemas ka teisi arendamisvahendeid näiteks Native Development Kit rakenduste ja laienduste jaoks [[C (programmeerimiskeel)|C]] või [[C++]] keeles, ja ka Google App Inventor, mis on graafiline keskkond algajale programmeerijale. Lisaks on veel mitmeid erinevaid platvormitundetuid rakenduste raamistikke.
=== Rakenduste saamise viisid ===
Eelnevalt paigaldatud rakendused – Android sisaldab eelnevalt paigaldatud rakendusi nagu telefon, e-mail, kalender, veebibrauser ja kontaktid. Need toimivad nii kasutaja rakendustena kui ka võtmevõimalustena, mida saavad kasutada teised rakendused. Eelpaigaldatud rakendused võivad olla osa Androidi tegevusprogrammist või on originaaltootja poolt arendatud kindla seadme jaoks.
Kasutaja poolt paigaldatud rakendused – Android pakub arengut soodustavat avatud keskkonda, mis toetab erinevaid kolmada osapoole rakendusi, millesarnaseid pakub Android Market kasutajatele tuhandeid.
=== Rakenduste turvalisus ===
Androidi rakendused töötavad sandbox’is, operatsioonisüsteemi eraldatud osas, millel ei ole ligipääsu ülejäänud süsteemi ressurssidele, välja arvatud juhul, kui kasutaja on andnud vastava loa rakenduse paigaldamisel.
On teatatud mõnest Android Marketis saadaval olevast Androidi tarkvaraga seotud [[kurivara|pahavara]] juhtumist, kus on tegemist olnud petusrakendustega. Mõnikord on [[Trooja hobune (informaatika)|trooja viirust]] sisaldavad rakendused peidetud legaalsete rakenduste piraatversioonidesse. Sellele on Google reageerinud pahatahtlike rakenduste eemaldamisega Android Marketist ja halvanud nende töö nakatunud seadmetes. Turvafirmad nagu AVG Technologies ja Symantec on välja andnud oma [[Viirusetõrjetarkvara|viirustõrje]] Androidi seadmetele.
== Android Market ==
Android Market on veebipõhine tarkvarapood, mille Google arendas välja Google Androidi seadmete jaoks. Rakendus nimega „Market“ on eelnevalt installeeritud enamikele Androidi seadmetele ja see võimaldab kasutajatel sirvida ja alla laadida sinna riputatud rakendusi, mis on avaldatud kolmanda osapoole arendajate poolt.
Ainult seadmetel, mis järgivad Google sobivusenõudeid, on lubatud eelinstalleerida Google’i suletud lähtekoodiga Android Marketi rakendust ja omada sellele ligipääsu.
== Privaatsus ==
Androidi nutitelefonidel on oskus anda teada Wi-Fi võrgu ligipääsukohtadest, mis mobiilikasutaja ringi liikudes leitakse, et nendest kokku panna laiaulatuslik andmebaas, mis hõlmab miljonite selliste [[Pääsupunkt|pöörduspunktide]] füüsilist asukohta. Need andmebaasid moodustavad elektroonilisi kaarte,et üles leida seadme asukoht, mis võimaldab neil jooksutada rakendusi nagu Foursquare, Latitude, Places, ja, et laiali kanda asukohapõhiseid reklaame.
Üheks kavandi veaks on, see,et tavakasutaja ei saa jälgida, kuidas rakendus pääseb ligi meie privaatandmetele (näiteks asukoht ja riistvara ID numbrid) ja kuidas ta neid kasutab. Isegi installeerimise käigus, kui küsitakse luba, ei ole näidatud, kuidas kasutatakse (või ka ära kasutatakse) olulisi teenuseid ja andmeid. Kolmanda osapoole poolt valmistatud tarkvara TaintDroid on akadeemiliseks uurimuseks rahastatud projekt, mis identifitseerib, millist infot rakendused serveritele saadavad.
== Kasutatud materjal ==
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Android_(operating_system) Wikipedia Android OS (ingliskeelne)]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Android_version_history Wikipedia Android versioonid (ingliskeelne)]
*[http://www.tbray.org/ongoing/When/201x/2010/11/14/What-Android-Is Mis on Android?]
*[http://developer.android.com/guide/basics/what-is-android.html Mis on Android? Androidi arendajate ametlik lehekülg]
*[http://source.android.com/tech/security/index.html Androidi ametlik leht turvalisusest]
== Välislingid ==
42. rida ⟶ 141. rida:
*[http://www.androidwiki.com/ Android Wiki]
*[http://www.youtube.com/watch?v=1FJHYqE0RDg Sergey Brin esitleb Android OS-i Youtube'is]
*[https://market.android.com/ Android Marketi lehekülg]
[[Kategooria:Operatsioonisüsteemid]]
| |||