Aktiinifilamendid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
43. rida:
=Aktiini polümerisatsiooniastet mõjutavad valgud=
*Aktiini monomeeride polümeriseerumist kontrollivad valgud
**[[profiliin]] (seostub monomeeri (+) otsaga ja võimaldab vagumusse seotud ATP vahetust) ja kiirendab polümeriseerumist.
**[[tümosiin &beta4]] seostub ATP G-aktiiniga ja takistab polümeriseerumist
*Aktiini filamente lagundavad valgud ([[kofiliin]], [[gelsoliin]]):
**Lagundavad filamendid lühemateks juppideks, sageli seostuvad (+) otsaga, takistades täiendavat polümeriseerumist ja soodustades lagunemist (–) otsast. Olulised tsütoskeleti kiirete ümberkorralduste ajal.
*Aktiini filamentide pikkust stabiliseerivad valgud ([[CapZ]], [[tropomoduliin]]):
**[[CapZ]] seostub (+) otsaga, [[tropomoduliin]] (–) otsaga. Olulised valgud kui on vajalik säilitada kindla pikkusega filamendid, näit erütrotsüütide membraanides.
==Aktiini polümeriseerumise 3 etappi==
*lag faasi vältel (polümeriseerumistsentri teke) G-aktiin polümeriseerub lühikesteks ebastabiilseteks oligomeerideks. Kui [[oligomeerid]] saavutavad teatud suuruse (3-4 monomeeri), muutuvad nad stabiilseteks tsentriteks järgmisele faasile.
*kiire monomeeride lisandumine mõlemasse otsa (ahela pikenemine) ja F-aktiini filamentide teke.
*statsionaarne faas (tasakaal polümeriseerumise ja depolümeriseerumise vahel) – filamentide pikkus on konstantne.
=Kasutatud kirjandus=
| |||