Aktiinifilamendid: erinevus redaktsioonide vahel

Enamikul loomsetel rakkudel on aktiini filamente kõige rohkem [[plasmamembraani]] vahetus läheduses, selle all, moodustades seal tiheda võrgustiku. Seda piirkonda tsütoplasmast nimetatakse [[raku korteksikskorteks]]iks (cell cortex) vôi ka [[kortikaalseks tsütoplasmaks]]. See annab rakupinnale teatud mehaanilised omadused, millega on võimalik säilitada vôi muuta kuju. Kortikaalse tsütoplasma paksus varieerub eri rakutüüpidel. [[Erütrotsüütides]] on kortikaalsed aktiini filamendid seotud rakumembraanile valkude [[spektriin]] ja [[anküriin]] vahendusel. Neile sarnaseid valke leidub enamikus selgroogsete loomade rakkude kortikaalses tsütoplasmas.

*paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku [[mikrohattusid]] ja [[filopoode]]. Seal on aktiini filamendid orienteeritud sama polaarsusega ja paiknevad tihedalt üksteise lähedal, (10-20 nm) kimpudena. Aktiini filamente seovad kimpudeks valgud [[fimbriin]], [[villiin]]] ja [[a-aktiniin]].

*kontraktiilsete struktuuridena, näiteks [[stressi fiibrites]] ja [[aktiini rõngas]]. Stressi fiibrid on iseloomulikud rakkudele, mis kinnituvad [[substraadile]]. Kui rakk tuleb substraadilt lahti (näiteks siis, kui algab [[mitoos]]), siis stressi fiibrid kaovad. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi[[tsütokinees]]i ajal. Seal on aktiini filamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk [[müosiin]].

*geelitaolise võrgustikuna, kus aktiini filamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiini filamentide vahele, põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on [[filamiin]].

Hulkraksete organismide rakkude sõrmekujulised väljakasvud. Moodustise teljeks on membraaniga valkude vahendusel ([[müosiin]] I) seotud 20-30-st aktiini filamentidist koosnev kimp. Aktiini filamente seovad omavahel samuti valgud (fimbriin ja villiin). Filamendid on orienteeritud (+) otsaga hatu tipu suunas. Mikrohatud moodustuvad vedela keskkonnaga piirnevatel rakkudel ja katavad näiteks soole [[epiteelirakke]]. Pikkus 0.5-10 µm, diameeter 100 nm. Igal rakul võib esineda tuhandeid hattusid.Funktsiooniks on toitainete transport. Väljakasvud suurendavad oluliselt soole pinda.

[[Tsütoplasma]] jagunemine tsütokineesi[[tsütokinees]]i käigus toimub kontraktiilse aktiini rõnga abil, mis koosneb peamiselt aktiini filamentidest. Kontraktiilset rõngast moodustavad aktiini filamendid kinnituvad plasmamembraanile teatud valkude vahendusel. Kontraktiilne rõngas moodustub anafaasi[[anafaas]]i alguses. Vajalik jõud plasmamembraani sissenöördumiseks tekib [[aktiini]] ja [[müosiini]] interaktsioonil.