Gilgameši eepos: erinevus redaktsioonide vahel

1)* Lood Gilgamešist said alguse umbes aastal 2000 a. eKr. Varaseimad kirjapanekud u.on 1800aastast a.umbes 1800 eKr, nn Vana-[[Babüloonia]] eepos.

2) * Kesk-[[Babüloonia]] etapp u.umbes aastast 1400 eKr. Tänaseks säilinud ainult fragmendid.

3) * Olulisem, nn kassiidi versioon. Dünastia valitses aastatel ~1450 - 1160 eKr. Sellest perioodist pärineb “Gilgameši”"Gilgameši" eepose variant, kus on mainitud ka autori nime: [[Sin-leke-Unninni]]. Võimalik, et just tema lõigikoostas kõiki fragmente ühendades ühtse eepose.

4) * Ainult fragmendid ~7. saj-stsajandist eKr.

5) * Nn '''NiniveNiineve'''-versioon, nimetatakse ka 12-tahvli eeposeks. Kõige täielikumalt säilinud.

6) * Hilisemast palju üksikuid fragmente.

== 12-tahvli eepose sisu ==

'''I tahvel''': Gilgameši tutvustus. Ta on kaks osa jumal ja üks osa inimene, Uruki[[Uruk]]i valitseja, kõrk ja himur mees. Gilgameš rajab [[Uruk]]iUruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad saadavad maa peale jumalanna Arurule, kelle ülesandeks saab luua Gilgamešile vääriline vastane. Jumalanna voolib savist metsiku ja tugeva [[Enkindu]], kes elab metsas metsloomade seas. Gilgameš laseb saata Enkindu juurde "rõõmupiiga" (ehk templiprostituudi) Šhamati, kes õpetab Enkindule inimese kombeid, metslane omandab vaimu ja mõistuse.

'''II tahvel''': Gilgameš plaanib minna öisele orgiale, kuid teda takistab Enkindu. Üpis võrdsete jõududega mehed võitlevad omavahel. Saavad sõpradeks. Gilgameš jätkab oma senist elu, kuid muutub vähehaaval paremuse poole.

'''III tahvel''': Enkindule ei sobi elu Urukis. Gilgameš tunneb talle kaasa ning mehed teevad plaani minna kaugele maale seedrimetsa [[seeder|seedreid]] raiuma ning tappa seedrimetsa valitseja Humbamba. Gilgameš loodab selle teogasellega hävitada kurjuskurjuse kogu maailmasmaailmast ning saavutada surematu kuulsuse. Enkindu läheb kõhklustest hoolimata kaasa.

'''V tahvel''': Mehed võidavad Humbamba ning tapavad ta. Lisaks raiuvad nad seedreid ning saavutavadneile langeb seetõttu jumalate pahameelepahameel.

'''VI tahvel:''' Mehed jõuavad tagasi Uruk'iUrukki. Jumalanna [[Ištar]] armub Gilgameši ning soovib ta kallimaks saada. Gilgameš naerab ta välja, tõmmates kaela Ištari viha. Jumalanna palub peajumal Anul[[Anu]]l saata Gilgameši kallale taevane härg, lubades muidu surnud allilmast[[allilm]]ast välja lasta. Anu peab nõustuma. Gilgameš ka Enkindu võidavad härja.

'''VII tahvel:''' Peajumalad Anu, [[Ellil]] ja [[Šamaš]] on härja tapmise pärast pahased ja määravad Enkindule surmaotsuse. Enkindu vaevleb 12 päeva jumalate saadetud haiguse käes.

'''VIII tahvel:''' Enkindu sureb 13.13ndal päeval. Gilgameš on murtud murest sõbra kaotamise tõttu murest murtud. Enkindu matused.

'''IX tahvel:''' Gilgameš hakkab pelgama, et ka teda võib tabada Enkindu saatus ning otsib teidviisi surmast pääsemiseks.

'''X tahvel:'''Gilgameš läheb kaugele põhjatu mere äärde, kus jumalik kõrtsiemand Siduri soovitab tal surematuse püüdmine järele jätta ning rõõmsat elu elada. Gilgameš ei nõustu, taning tahabotsustab uurida väljaküsida surematuse saladuse saladust Šurupaki linna kuningalt Utnapištimilt, kes oli selle saavutanud. Tänu Siduri juhatustele ja paadimees Uršanabi abile jõuab Gilgameš kurnatuna üle surmavee Utnapištimi juurde.

'''XI tahvel:'''Utnapištim räägib Gilgamešile loo, kuidas jumalad saatsid maa peale veeuputuse. Jumal Ea käskis Utnapištimil ehitada laeva, mida too tegigi ning pääses uputusest ja saavutas surematuse. Utnapištim teebpaneb GilgamešileGilgameši katse,proovile käsibkäskides tal seitse ööd ärkvel olla. Gilgameš uinub. Ka teine katse surematuse veega ebaõnnestub. Gilgameš peseb end selles joomise asemel. Kõigest hoolimata räägib Utnapištim talle surematuse õiest, mis asub sügaval kaevupõhjas. Gilgameš saab selle küll kätte, kuid tagasiteed näppab õie maduuss. Gilgameš on õnnetu, kuid lepib oma surelikkusega. Jõuab tagasi Urukki. Loetletakse üles Gilgameši teod, sest need on need, mis jäävad teda meenutama.