Henrik Koppel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud info TÜ audoktorikraadi kohta |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{vikinda}}[[Pilt:Henrik Koppel, 1920s.jpg|thumb|Henrik Koppel]]
'''Henrik Koppel''' (ka '''Heinrich Koppel'''; [[29. detsember]] [[1863]] Naela talu, [[Tõnuküla]], Uusna vald, [[Viljandimaa]] – [[14. detsember]] [[1944]] [[Tallinn]]) oli eesti arstiteadlane, [[Tartu Ülikool]]i rektor aastail [[1920]]–[[1928]].
Hendrik Koppel sündis 29. detsembril 1863. aastal, Viljandimaal Uusna vallas Naela talus. Ta oli pere vanim laps, kellel õdesid-vendi seitse. Heinrich Koppel õppis kohalikus vallakoolis, seejärel Viljandis algkoolis ja gümnaasiumis ning Tartu Aleksandri gümnaasiumis, mille lõpetas 1884. aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja kuulus [[Eesti Üliõpilaste
Doktorikraadi kaitses Koppel järgmisel aastal, seejärel töötas ülikooli polikliinikus ja alustas erapraksist, keskendudes kõrva-nina-
kurguhaigustele. Koppel oli 1920-28 Tartu ülikooli rektor ja sisehaiguste polikliiniku juhataja (1928 audoktor), organiseeris ülikoolis kõrva-nina kurguhaiguste kateedri (1904). Edendas tervishoidu, asutas 1903 ajakirja “Tervis”. Oli juhtivail kohtadel Liivimaa Linna-Hüpoteegi Seltsis, Eesti Rahva Muuseumis ja lauluseltsis “Vanemuine”. Tema kohta on öeldud, et enne Jaan Tõnissoni esilekerkimist olnud ta Tartu eestlaste esimene mees. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus.
H.Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi looduskaitsealast propagandat ja aitas kaasa kaitsealade rajamises.
|