Fullereen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
44. rida:
[[Funktsionaalrühm]]adega fullereenid jaotatakse kahte rühma: eksoeedrilisteks, milles asendaja paikneb väljaspool fullereeni molekuli, ja endoeedrilisteks, kus asendaja paikneb molekuli sees.
Avatud struktuuriga fullereenides<ref>{{cite journal|doi=10.1039/b913766a|pmid=20111794|year=2010|month=Jan|author=Vougioukalakis, Gc; Roubelakis, Mm; Orfanopoulos, M|title=Open-cage fullerenes: towards the construction of nanosized molecular containers|volume=39|issue=2|pages=817–44|journal=Chemical Society Reviews}}</ref> on üks või ka rohkem sidemeid keemiliselt eemaldatud, mistõttu on sfääris “auk”.<ref>{{cite journal|doi=10.1021/jo070796l|year=2007|month=Aug|author=Roubelakis, Mm; Vougioukalakis, Gc; Orfanopoulos, M|title=Open-cage fullerene derivatives having 11-, 12-, and 13-membered-ring orifices: chemical transformations of the organic addends on the rim of the orifice|volume=72|issue=17|pages=6526–33|issn=0022-3263|pmid=17655360|journal=The Journal of organic chemistry}}</ref> Seda meetodit on rakendatud selleks, et fullereeni struktuuri endoeedriliselt lisada väikseid aatomeid või molekule, näiteks [[vesinik]], [[heelium]], [[liitium]]. Pärast võõraatomi lisamist on võimalik struktuur uuesti ka “sulgeda”.
Esineb ka [[nukleofiilne liitumine|nukleofiilset liitumist]], kus fullereen käitub [[elektrofiil]]ina ning [[nukleofiil]]iks on [[Grignardi reaktsioon|Grignard´i reaktiiv]] või [[liitiumorgaaniline ühend]]. Tuntud on ka nn [[Bingeli reaktsioon]], mis on fullereeni sünteesimine metanofullereeniks.
| |||