Fullereen: erinevus redaktsioonide vahel

Kõige esimese fullereeni, C<small>60</small> sünteesisid [[Richard Smalley]], [[Robert Curl]], [[James Heath]], [[Sean O'Brien]] ja [[Harold Kroto]] USA-s Rice´i ülikoolis 1985. aastal, kuigi nende ühendite olemasolu oli teada juba varem. Kroto, Curl ja Smalley said selle avastuse eest 1996. aastal ka [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiapreemia]]. Hiljem on fullereene avastatudleitud ka näiteks suitsus ja tahmas. Fullereenid said oma nime austusavaldusena [[Buckminster Fuller]]ile, arhitektile, kelle kuulsaid geodeetilisi kupleid nad meenutavad. Järelliide –een viitab [[kaksikside]]mete olemasolule molekuli struktuuris.

Fullereenide avastamine laiendas oluliselt tuntud teadaolevate süsiniku [[allotroop]]ide hulka, mis seni oli piirdunud vaid [[Grafiit|grafiid]]i, [[teemant]]i ja süsiniku amorfsete vormidega.