Aerosool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
===Jaotus tekkeviisi alusel===
Tekkeviisi alusel jagunevad aerosoolid primaarseteks ja sekundaarseteks. Aerosoolid kas emiteeritakse otse tekkeallikast valmiskujul või tekivad keskkonnas füüsikaliste ja keemiliste protsesside käigus. Primaarseteks on otse allikatest paiskuvad aerosoolid nagu [[vulkaaniline tuhk|vulkaaniline tuhk]], [[mereaerosool]], [[tuul|tuule]]-[[erosioon|erosiooni]] tolm, kaevandamisel ja lõhkamistöödel tekkiv tolm,
===Jaotus tekke-ja emiteerumisallikate alusel===
Tekke- ja emiteerumisallikate alusel jagunevad aerosoolid looduslikeks ja inimtekkelisteks<ref name="
* Suurem osa õhu aerosoolidest pärineb looduslikest allikatest. Näiteks bioloogilistest allikatest lähtuv taimne materjal nagu [[õietolm]] ja seemned ning [[lenduvad orgaanilised ühendid]] (VOC), väikesed elusorganismid nagu [[bakter|bakterid]] ja [[viirus|viirused]], biomassi põlemise tuhk ja gaasid, maapinnalt tuulte ja turbulentsi poolt õhku tõstetud pinnaseosakesed, vulkaaniline tuhk ja sulfaatsed gaasid, mereveest eralduvate mullide lõhkemisel lenduvad soolaosakesed.
*Inimtekkelisi aerosoole on kogu hulgast ligi 20%<ref name="Hobbs"/>. Allikatena võib vaadelda sõiduteid, põllumaid, kütuste põletamist ning [[tööstus]]protsesse. Õhku jõuavad osakesed [[tuul|tuulte]] tõttu, [[erosioon|erosiooniga]] või kõrgetest korstnatest ja transpordivahenditest. Näiteks paiskuvad nii õhku pinnaseosakesed, CO (põlemisprotsessidest), SO<sub>2</sub> (tööstusest),NO<sub>x</sub> (transpordist), [[lenduvad orgaanilised ühendid]] (VOC).
29. rida:
* PM1 osakesi tekib tööstuses (sulfaadid, nitraadid, ammoonium, elementaarne ja orgaaniline süsinik), kütuste põletamisel, maakide sulatamisel, metallide tootmisel.
* PM 2,5 osakeste hulka kuuluvad enamik mehaaniliste protsesside tagajärjel tekkivatest aerosoolidest nagu [[erosioon|erosiooni]], [[tuul|tuule]], purustamise puhul tekkiv tolm, tolm teedelt, tänavatelt, ehitusest, [[põllumajandus|põllumajandusest]],
* PM10 osakesi satub palju õhku kevaditi, kui talvise tänavate liivatamise ja naastrehvide kasutamise tõttu eraldub kulutatud [[asfalt|asfaldilt]] suuremaid osakesi, mis liiklusega lenduvad.<ref name="
===Osakeste kasvamine atmosfääris===
44. rida:
===Neelud===
Eraldumisteed ehk neelud jagunevad märgväljasadestumiseks, kus osaleb [[vesi]], ja kuivväljasadestumiseks.
Märgdepositsioon jaguneb omakorda lihtsalt väljapesemiseks (''washout''), kus osake ühineb olemasoleva pilvetilgaga, vihmaga väljapesemiseks (''rainout''), kus osake on [[kondensatsioonituum]], ja väljapühkimiseks (''sweepout''), kus osake haaratakse kaasa saju käigus.
Kuivdepositsioon jaguneb omakorda [[gravitatsioon|gravitatsiooniliseks]] väljasadestumiseks ja [[turbulents|turbulentseks]] väljasadestumiseks.<ref name="Introduction"/>
53. rida:
Atmosfääri aerosoolil on mitmeid olulisi rolle, näiteks põhjustab atmosfääri hägususe, hajutab ja neelab [[päikesekiirgus|päikesekiirgust]], on pilvede ja udude tekkel [[kondensatsioonituum|kondensatsioonituumadeks]], seob kergeid [[ioon|ioone]], vähendades oluliselt nende elektrilist liikuvust, muundades sellega [[laeng|laengu]] jaotust ruumis ja [[elektriväli|elektrivälja]], omab olulist rolli atmosfäärikeemias, mõjutab [[kliima|kliimat]]. <ref name="Introduction"/>
===Mõju tervisele===
Aerosoolide mõju inimese tervisele on väga tugev. Peened aerosoolid võivad põhjustada [[süda|südame]]- ja [[kopsud|kopsu]]haigusi,
'''Londoni sudu''' on näide aerosoolide kahjulikkusest. Algselt pärineb nimi 1905.
Tahmas leiduva raudsulfiidi reaktsiooni õhuhapnikuga kirjeldab järgmine valem:
4FeS<sub>2</sub> + 11 O<sub>2</sub> => 8 SO<sub>2</sub> + 2Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub>
==Aerosoolide mõõtmine==
70. rida:
Suurusjaotuse spektrites eristuvad selgelt eri suurustega osakeste kogumikud.
* Nukleatsioonimood (u. 3–30 nm) – gaasiliste lisandite kondenseerumisel moodustuvad [[klaster|klastrid]], mis kaovad kiirelt [[Browni liikumine|Browni liikumises]] akumuleerumise tõttu.
* Aitkeni mood (u. 30–100 nm) – suuremad [[klaster|klastrid]], mis on peamised [[
* Akumulatsioonimood (u. 100–1 μm) – tekivad väiksemate osakeste ühinemisel (koagulatsioonil), põlemisel, aurude kondenseerumisel jms protsessides. Need osakesed kogunevad atmosfääris, kuna on liiga suured selleks, et kiiresti edasi koaguleeruda [[difusioon|difusiooni]] teel ja liiga väikesed selleks, et [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul välja sadestuda. Väljuvad atmosfäärist väljapesemisel [[sademed|sademetega]].
* Mehhaanilise tekkega osakeste mood (u. 1–10 μm, mõnikord kuni 100 μm) – osakesed nagu tolm, [[lendtuhk]],
===Proovivõtmismeetodid===
81. rida:
* Etalomeeter – põhineb osakeste peegeldusomadustel. Määratakse filtrilt peegelduva valgushulga muutumist.
* Beeta-nõrgenemine – põhineb osakeste omadusel neelata beeta-kiirgust. Mõõdetakse beeta-kiirguse nõrgenemist filtri läbimisel.
* Resoneeriv mikrotasakaal – põhineb võnkuva elemendi [[
* Proovikogujad – lehtrid, millesse teatud perioodi vältel sadestunud osakeste mass mõõdetakse.
* Lumikatte proovid – aerosooliosakesed on olnud [[lumi|lume]] tekkimisel [[
===Suurusjaotuse ehk spektri määramine===
90. rida:
* Elektrilise liikuvuse analüsaator – põhineb laetud osakeste triivimisel õhus elektrostaatilise välja toimel. Kuna liikumise suuna muutus [[kondensaator]]i katete vahel on määratud osakese laengu ja massiga, saab võrdsete laengute puhul määrata osakeste massid.
* Elektriline aerosooli [[spektromeeter]] – põhineb aerosooli osakeste sadestumisel [[kondensaator|kondensaatori]] katetele toimuval katetelaengu muutusel.
* Optiline osakeste loendur – mõõdetakse [[
* Kondensatsiooniosakeste loendur – mõõdetakse osakeste esinemist [[kondensatsioonituum|kondensatsioonitsentritena]] üleküllastunud vee- või alkoholiaurus.<ref name="Kaasik" />
==Viited==
99. rida:
<ref name="Roos">Roos, I. Õhusaaste. TTÜ Soojustehnika Instituut.[http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/roos/Loeng%204%20b%20Ohusaaste.pdf]</ref>
<ref name="Tamm">Tamm, E. Aerosooliosakeste teke ja kadu atmosfääris. Tartu Ülikooli Füüsika Instituut.[http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/huvilisele/aerosoolid/aerosooliosakeste_allikad.html]</ref>
<ref name="Orru">Orru, H. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas
<ref name="Introduction">Introduction to Aerosol.[http://cloudbase.phy.umist.ac.uk/people/dorsey/Aero.htm]</ref>
<ref name="kkkeemia">Nei, L., Koorits, A. Sissejuhatus keskkonnakeemiasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005, 143 lk.</ref>
| |||