|
'''Hera''' oli [[vanakreeka mütoloogia]]s kõrgeim jumalanna.
Hera oli taevajumalanna, [[abielu]] ja abielunaiste kaitsja. Ta oli [[Kronos]]e ja [[Rhea]] tütar ning [[Zeus]]i naine. Samas ka Zeusi, [[Demeter]]i, [[Hades]]e, [[Hestia]] ja [[Poseidon]]i õde. [[Rooma]] usundis vastab talle [[Juno.]].
Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ningja raev jälitasid tema vaenlasivõistlejaid, nagu näiteks Letot[[Leto]]t ja Kallistos[[Kallisto]]t, võistlejaid ja isegi nende lapsi, nagu näiteks [[Herakles]]t. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse[[Eurystheus]]e sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale,esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates kaksimikueas madupoisi imikujuurde easkaks Heraklese juurdemadu, kägistas Herakles need maodsurnuks. Herakles lõi surnuks ka surnuks Linose.
Kui troojalane [[Paris]] otsustas Erise[[Eris]]e kuldõuna anda [[Aphrodite]]le, solvus Hera koos [[Athena]]ga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. [[Ixion]], kes püüdis Herat võrgutada, kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge.
Kultuslikult austati teda peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. ▼
Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid.
▲Kultuslikult austati tedaHerat peamiselt Argoses[[Argos]]es ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. AustatiTeda austati ka Samosel[[Samos]]el ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri . Herale pühendatud templeist asuvad kuulsaimad Olümpias ja Samosel.
Hera sümbolid olid granaatõun ja paabulinnusulg. ▼
Hera õed ja vennad olid :Posdeidon,Hades,Demeter,Hestia ja peajumal (taevajumal) Zeus.
▲Hera sümbolid olid granaatõun ja paabulinnusulgpaabulind.
| 