NTSC: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
27. rida:
Ridade arvu määramisel võeti arvesse nii silma maksimaalne nägemisteravus kui ka ülekandeks vajamineva sagedusspektri laius. Optimaalseks tulemuseks leiti, et rohkem kui 572 rea ülekandmisel ei ole enam mõtet. Arvestati, et silma nägemisteravus on [[1 min]] (1/60 kraadi) ning kodumajapidamises asuks televiisor kuuekordse ekraani kõrguse kaugsel vaatajast. Neid andmeid kasutades saadigi, et 572 rea puhul silm ei suuda enam ridu teine-teisest eristada.<ref>Michael Robin and Michel Poulin, Digital Television Fundamentals, Second Edition, ([[McGraw-Hill]], [[New York]],2000)</ref> Lisaks pani ridade arvule piiri tolleaegne tehnika, mis põhines lampvõimenditel. Paaritu arv ridasid oli vaja selleks, et ülerea pildi kuvamisel saavutada olukord, kus vertikaalse tagasi viidava elekrtonkiire teepikkus oleks võrdne nii peale esimet kui ka peale teise poolkaadri tagasi viimist. Vastava rea arvu saamiseks korrutati paaritud algarvud (3× 5 × 5 × 7 = 525) omavahel.
===Pildi info===
NTSC televisioon kasutab pildi edastuseks kolme signaali komponenti. Esimeseks ning ka kõige olulisemaks on punkti heleduse ülekandmine (lünend Y). Heledussignaal määrab ära, kui hele on antud punkt ekraanil, see on ka ainuke pildi edastuse komponent must-valge televisioonis. Teised kaks pildiedastuse komponenti on I ja Q (''in-phase'' ja ''quadrature-phase''), millega määratakse ära antud punkti värvitoon. Kuna juba aastaks 1953 oli toodetud hulgaliselt must-valgeid televisiooni seadmeid, siis oli vajalik värvi televisoon teha tagasiühlduvaks juba turul olevate televisiooni seadmetega. See tähendas, et must-valge televiisoriga oli võimalik telesaateid edasi jälgida. Peale 1953. aastat toodetud must-valgetele televiisoritele lisati filtrid värvi info eemaldamiseks.
NTSC värvitelevisiooni ülekandel kasutatakse kvadratuur-amplituudmodulatsiooni, kus värvisignaal edastatakse kahe omavahel 90-kraadise faasinihkega 3,579545 MHz kandevsagedusega I ja Q signaalide abil. Kvadratuur-amplituudmodulatsiooni faasi erinevus referentss-signaalist annab punktile värvi ning amplituudi erinevus annab punkti heleduse. Niisiis läheb värvi kuvamiseks vaja referenss-signaali. Referenss-signaalid paigutati väikeste fragmentidena iga NTSC horisontaalse sünkroimpulsi algusesse. Etalon signaal koosneb vähemalt kaheksast perioodist ning on jäetud moduleerimata, see tähendab, et signaal peab olema faasi ja amplituudi kindel. Võrreldes antud faasi ja amplituudi kindlat signaali vastuvõetud videosignaaliga saadakse faasi erinevused, millega määratakse värvi toon ning amplituudi erinevustega tehakse kindlaks antud punkti heledus.[5]
===Kujutissignaali spekter===
[[Image:Ntsc channel.svg|thumb|275px|right|NTSC kujutissignaali spekteri jaotus.]]
NTSC televisiooni ühe kanali laius on tervikuna 6MHz. Kõrval oleval joonisel on toodud kujutissignaali ja helisignaaliga sageduste paigutus televisioonikanalis. Tegeliku videosignaali ülekandmiseks kasutatakse vahemikku, mis jääb 500kHz kanali algusest kuni 5,45MHz ala vahele. Videosignaali kandesagedus, mida moduleeritakse heledussignaaliga, asub 1,25MHz saatekanali piirist. Värvussignaaliga sagedusmoduleeritud kandesagedused on paigutatud heledussignaali spektrisse 3,579545 MHz kaugusele heledussignaali kandesagedusest. I ja Q kanali värvussignaalid edastatakse mõlemad samal sagedusel, kuid nad on teineteisega 90 kraadises nihkes. Värvuse ülekandeks kasutatakse heledussignaali spektirst 2MHz. Helisignaal kantakse üle kanali lõpus 250kHz enne kanali ülemist piiri.[5]
==Viited==
| |||