Redaktsioon: 4. november 2011, kell 23:26 redigeeri Smith~etwiki (arutelu \| kaastöö) 38 muudatust P →‎UV/Vis spektromeeter ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. november 2011, kell 23:27 redigeeri eemalda Smith~etwiki (arutelu \| kaastöö) 38 muudatust P →‎UV/Vis spektromeeter Uuem muudatus →
39. rida: UV/Vis spektromeetrit on võimalik seadistada mõõtmaks peegeldust. Sellisel juhul spektromeeter mõõdab proovist peegeldunud valguse intensiivsust (''I'') ja võrdleb seda referentsmaterjalilt (nt. valge plaat) peegeldunud valguse intensiivsusega (''I<sub>0</sub>''). ''I / I<sub>o</sub>'' suhet nimetatakse peegeldusteguriks ja seda väljendatakse protsentuaalselt (%R). Spektromeetri põhilised osad on valgusallikas, proovikamber, monokromaator, et eraldada erineva lainepikkusega valgus ja detektor. Kiirgusallikaks on tihti volfram hõõgniit (300-2500 nm), deuteeriumlamp, mis annab pidevat kiirgust ~~altravioletses~~ultravioletses alas (190-400 nm), ksenoonlamp, mis on pidev lainepikkustel 160-2000 nm, ja viimasel ajal ka valgusdioodid (LED)<ref>Skoog, et al. Principles of Instrumental Analysis. 6th ed. Thomson Brooks/Cole. 2007, 349-351.</ref> nähtava valguse jaoks. Detektoriks on tavaliselt fotoelektronkordisti, fotodiood või fotodioodide rivi. Fotodioode ja fotoelektronkordistit kasutatakse skanneeriva monokromaatoritega, mis filtreerivad valgust nii, et ainult kindla lainepikkusega valgus jõuab detektorisse samal ajal. Skanneeriv monokromaator liigutab difraktsioonivõretläbi kõikide lainepikkuste nii, et intensiivsust on võimalik mõõta lainepikkuse funktsioonina. [[File:UV-vis.png\|pisi\|Lihtsa ühekiirelise spektromeetri skeem.]] Spektrofotomeeter võib olla kas ühe- või kahekiireline. Ühekiirelises instrumendis kõik valgus läbib proovi küvetti. ''I<sub>o</sub>'' mõõdetakse proovi küvetikambrist eemaldades. See on kõige varajasem spektromeetri tüüp, mis sellegi poolest leiab laialdast kasutust õppe- ja tõõstuslaborites.

UV/Vis-spektroskoopia: erinevus redaktsioonide vahel