Transkriptsioon (geneetika): erinevus redaktsioonide vahel

 

===Initsiatsioon===

 

Bakterites algab transkriptsioon RNA polümeraasi seondumisega DNA promooterile. RNA polümeraas on tuumikensüüm (tuumikensüüm koosneb ensüümi allüksustest, mida on vaja katalüütiliseks aktiivsuseks), mis koosneb viiest subühikust: 2 α subühikut, 1β subühik, 1 β' subühik ja 1 ω subühik. Initsiatsiooni alguses on tuumikensüüm ühendatud sigma faktoriga, mis aitab leida õiged -35 ja -10 aluspaarid allpool (downstream) promooterjärjestust.<ref>http://www.ebc.ee/GENEETIKA/loengud/Presentation10.pdf.</ref>

 

===Elongatsioon===

 

Ühte DNA ahelat, matriitsahelat, kasutatakse RNA sünteesi „šablooniks“. Samal ajal kui transkriptsioon jätkub, kasutab RNA polümeraas aluspaaride komplementaarsust DNA matriitsahelaga, et luua RNA koopia. RNA polümeraas sünteesib uut RNA ahelat 5'→3' suunas, mille tulemusel tekib täpne koopia kodeeritud ahelast ( tümiinid on asendunud uratsiilidega ja nukleotiidid koosnevad riboosidest (5-süsinikku) samal ajal kui DNA nukleotiididel on desoksüriboosid (võrreldes riboosiga puudub 2' hüdroksüülrühm)).

 

===Terminatsioon===

 

Elongatsiooni lõppemiseks on vajalik terminatsiooni signaal, mille tulemusel transkriptsiooni kompleks dissotseerub. Prokarüoodid kasutavad transkriptsiooni terminatsioonil kahte erinevat strateegiat: Rho-sõltuv või Rho-sõltumatu terminatsioon.

 

==Pöördtranskriptsioon==

 

Mõnedel viirustel (nt HIV, mis põhjustab AIDS'i) on võime transkribeerida RNA DNA'ks. HIV'l on genoomiks üheahelaline RNA, mis duplitseeritakse DNA'ks. Protsessi viib läbi RNA sõltuv DNA polümeraas e. [[Revertaas]]. Selle tulemusel võib DNA ühineda peremeesraku DNA genoomiga. Peamist ensüümi, mis vastutab DNA sünteesi eest, nimetatakse pöördtranskriptaasiks. HIV puhul vastutab pöördtranskriptaas viiruse RNA genoomilt komplementaarse DNA ahela ([[cDNA]]) sünteesi eest. Ribonukleaas H, abiensüüm, loeb RNA ahelat ja pöördtranskriptaas sünteesib komplementaarse DNA ahela, mis võtab topeltheeliksi struktuuri. Antud cDNA integreerub peremeesraku genoomi integraasi abiga. Integreerumise tagajärjel hakkab peremeesrakk tootma viiruse valke, mis on vajalikud uute viiruspartiklite moodustamiseks.