Igor Stravinski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2009}}
 
[[Pilt:Igor Stravinsky LOC 32392u.jpg|thumb]]
[[Pilt:Stravinsky Signature.svg|pisi|Stravinski [[signatuur]]]]
16. rida ⟶ 14. rida:
 
===Šveits===
Aastal [[1910]] sõitis Stravinski [[Pariis]]i balleti "[[Tulilind]]" esietendusele, pärast mida ta otsustas jääda elama [[Šveits]]i. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Perekond elas [[Clarens]]is ja [[Lausanne]]'is 1920. aastani. Siin valmisid Stravinskil mitmed maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks Lausanne'is kirjutas ta balleti "[[Petruška (ballett)|Petruška]]" (1911) ja Clarensis "[[Püha kevad]]" (1913) ja "[[Pulcinella]]". Viimane esietendus 15. mail 1920. aastal [[Ernest Ansermet]]' juhendamisel ja [[Pablo Picasso]] dekoratsioonidega.<ref name="nm" />
 
Šveitsis sündis tema teine poeg Svjatoslav (1910), kes võttis täiskavanuks saades omale nime Soulima<ref name="naša gazeta" />, ja [[1913]]. aastal tütar Milena.<ref name="naša gazeta" /> Viimase raseduse ajal avastati Jekaterinal [[tuberkuloos]] ja ta paigutati [[Leysin]]i [[sanatoorium]]isse.
30. rida ⟶ 28. rida:
 
===Ameerika Ühendriigid===
Ameerikas elas Stravinski alguses [[Hollywood]]is, kuid kolis [[1969]] [[New York]]i. Aastal [[1945]] sai ta USA kodakondsuse.<ref janame="nm" elas/> sealIgor Stravinski jäi Ameerika Ühendriikidesse elama kuni oma surmani. Tema ainuke visiit kodumaale pärast 52-aastat välismaal viibimist toimus [[1962]]. aastal toimus temaseoses ainukekontsertidega visiit[[Leningrad]]is kodumaaleja seoses[[Moskva]]s.<ref kontsertideganame="nm" Leningradis./> Kuigi Stravinski ei naasnud kunagi lõplikult Venemaale, jäi ta hingelt venelaseks.
 
Aastal [[1959]] anti Stravinskile [[Léonie Sonningi muusikaauhind]], mis on [[Taani]] kõrgeim muusika-alane tunnustus.
[[Pilt:Stravinskygrave.jpg|pisi|Stravinski haud San Michele kalmistusaarel]]
Stravinski suri 88-aastasena New Yorgis, ta on maetud [[Veneetsia]]sse [[San Michele]] [[kalmistu]]saarele, mitte kaugele tema pikaajalise kaastöötaja Djagilevi hauast.
 
Tal on oma täht [[Hollywoodi Walk of Fame]]'il ja talle anti postuumselt [[Grammy]] elutööauhind aastal [[1987]].
 
Stravinski oli maailmainimene, elas-esines väga paljudes erinevates maailma paikades. Ta jõudis ka Eestisse: [[1937]] juhatas ta [[Estonia teater|Estonia teatris]] enda ja [[Pjotr Tšaikovski]] muusikat.
55. rida ⟶ 50. rida:
===Ameerika periood===
Stravinski ameerika perioodil (1940–1971) kirjutatud muusikat iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi.
Ameerika perioodil kirjutatud teoste hulka kuuluvad "Ebony Concerto" džässorkestrile (1945), "Cantata" (1952), "Canticum sacrum" (1955), "Agon" (1957; pühendatud [[George Balanchine]]ile), "Threni" (1958) ning "Liikumised" ''(Movements)'' 1958–1959.
Cantata 1952, Canticum sacrum 1955, Agon 1957, Threni 1958 ning Liikumised (Movements) 1958–1959.
 
 
Igor Stravinski on kirjutanud seitse [[ooper]]it, 13 [[ballett]]i, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm.
84. rida ⟶ 77. rida:
* "Orpheus" (1947)
* "Agon" (1957)
 
== Tunnustused ja mälestuse jäädvustamine ==
Aastal [[1959]] anti Stravinskile [[Léonie Sonningi muusikaauhind]], mis on [[Taani]] kõrgeim muusika-alane tunnustus.
 
TalIgor Stravinskil on oma täht [[Hollywoodi Walk of Fame]]'il ja talle anti postuumselt [[Grammy]] elutööauhind aastal [[1987]].
 
Stravinski auks on nimetatud üks [[Merkuur]]i kraater.
 
Tema auks on loodud purskkaevude kompleks "[[Stravinski purskkaev]]" [[Pariis]]is [[Pompidou keskus]]e vahetus läheduses.
 
== Viited ==