Ionosfäär: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
'''Ionosfäär''' on üks [[atmosfäär]]i kõrgeimaid kihte, mis algab umbes 50<ref name="ttu">[http://www.lr.ttu.ee/irm/transmissioon/pdf/Ionosfaar.pdf Raadiolainete levi ionosfääris] TTÜ Raadio- ja sidetehnika instituudi õppematerjal</ref>-70<ref name="kallenrode">M.-B. Kallenrode, ''Space Physics: an introduction to plasmas and particles in the heliosphere and magnetospheres'' (Springer, Berliin, 2004)</ref> km kõrgusel ning ulatub 800<ref name="mudellend">[http://www.coptercam.ee/mudellend/ohkkond_1.htm Õhkkonna ehitus] A. Abel, E. Helme, ''Mudellend'' (1955)</ref>-1000<ref name="kallenrode" /><ref name="stolle">C. Stolle, ''Three-dimensional imaging of ionospheric electron density fields using GPS observations ad the ground and onboard the CHAMP satellite'' (Institut für Meteorologie der Universität Leipzig, Leipzig, 2004)</ref> km kõrgusele. Nimetus tuleb sellest, et erinevalt madalamatest [[atmosfäärikiht]]idest on ionosfäär [[päike|päikese]] lühilainelise kiirguse toimel osaliselt ioniseeritud, see tähendab sisaldab vabu [[elektrone]] ja [[ioone]] ([[plasmat]]). Kuigi laetud osakeste [[kontsentratsioon]] võrreldes neutraalsete osakeste kontsentratsiooniga on suhteliselt väike, mõjutab see siiski olulisel määral ionosfääri omadusi.
Atmosfääri kihtideks jagamisel lähtutakse mitmetest kriteeriumidest. Tuntuim on jaotus vertikaalse temperatuuri[[gradient|gradiendi]] põhjal, mille järgi jaguneb atmosfäär [[troposfäär|tropo-]], [[stratosfäär|strato-]], [[mesosfäär|meso-]] ja [[termosfäär]]iks. Ionosfäär eraldub ülejäänud atmosfäärist kõrgema plasmasisalduse alusel ja jaguneb plasma kontsentratsiooni erinevuste tõttu veel omakorda kihtideks. Ionosfäär paikneb [[termosfäär]]i ja osaliselt [[eksosfäär]]i ning [[mesosfäär]]i alas; moodustab [[magnetosfäär]]i siseääre. Ionosfääri kohal asub [[plasmasfäär|plasma-]] ehk [[protonosfäär]], mis algab seal, kus [[vesinik|H]]<sup>+</sup>-ioonid ([[prooton]]id) hakkavad domineerima [[hapnik|O]]<sup>+</sup>-ioonide üle, mis toimub kusagil 800-2000 km vahel, sõltuvalt plasma temperatuurist<ref name="stolle" />
Ionosfäär on väga tähtis muu hulgas pikema vahemaaga raadiolainete kauglevi seisukohast, sest teatud [[sagedusala]]de [[raadiolained]] (3-30 MHz<ref name="vanhamäki" />) peegelduvad sellelt tagasi maapinna poole, võimaldades seega [[raadioside]]t tuhandete kilomeetrite kaugusele, mis muidu oleks võimatu.
| |||