Liht-naistepuna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Ploomimoos (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
6. rida:
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Saint johns wart flowers.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius =
13. rida:
| klass = [[Kaheidulehelised]]
| selts = [[Malpiigialaadsed]] ''Malpighiales''
| sugukond = [[Naistepunalised]] ''Hypericaceae''
| perekond = [[Naistepuna]] ''Hypericum''
| liik = '''Liht-naistepuna'''
20. rida:
| levikukaart =
}}
'''Liht-naistepuna''' (''Hypericum perforatum'', ''St John's Wort'', emasterohi, jaanirohi, jeesuverelill, mariarohi, ninnilill, olangas, punalill, vereselitusrohi, viinalill, viinapuna <ref name="kook"/>) on [[naistepunalised|naistepunaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[naistepuna]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]].
Liht-naistepuna on tuntud ka nime all ''St John's wort'' ehk jaanilill. Rahvapärane nimetus tuleb sellest, et traditsiooniliselt korjati õitsevat liht-naistepuna [[jaanipäev|jaanipäeval]] (24. juuni).
Liht-naistepuna on laialdaselt tuntud [[ravimtaimed|ravimtaimena]], mida kasutatakse [[depressioon|depressiooni]] raviks.
==Morfoloogia==
[[File:StJohnswort-leaves.jpg|300px|thumb|''Läbipaistvad näärmetäpid liht-naistepuna lehtedel'']]
Liht-naistepuna [[vars]] on 20-90 cm kõrgune. Vars on alusel ümmargune, kõrgemal kahe servikuga (pikikandiga), säsikas. Vars on enamasti alusel lihtne, ülemises osas oksine, paljas. Mitmeaastasel [[risoom|risoomil]] võib sagedasti olla mitu püstist vart. [[leht|Lehed]] vastastikused, umbes 12 mm pikad, vastu valgust vaadates näha läbipaistvad näärmetäpid. [[õis|Õite]] läbimõõt võib olla kuni 2,5 cm. Õied on viie teravatipulise kuldkollase [[kroonleht|kroonlehega]], kroonlehtede välisserval on selgelt näha hõredad mustad näärmetäpid. Nõelatorkeid meenutavad näärmed on andnud aluse ladinakeelseks liigiepiteediks ''perforatum''. [[tuppleht|Tupplehti]] on samuti 5, need on teravatipulised ning enamasti kolme rooga, õitsemise ajal [[sigimik|sigimikust]] umbes 2 korda pikemad<ref name="vanim">K. Eichwald, L. Laasimer, S. Talts, A. Vaga, E. Varrep, A. Üksip "Taimemääraja" Tallinn, Pedagoogiline kirjandus 1948 lk 232</ref>. Õies on hulk [[tolmukas|tolmukaid]], mis ühinevad alusel kolmeks kimbuks. Tolmukate keskel on kolme suudmega sigimik.
<br />
Noorte lehtede või õiepungade purustamisel või muljumisel eritub punakat mahla, mis värvib sõrmed punakaks või violetseks<ref name="kook">J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste "Eesti NSV ravimtaimed" Tallinn, Valgus 1973 lk 146-148</ref>.
<br />
Vili on piklik, munajas või kooniline kupar.<br />
Õitseb juunist septembrini.
==Levila==
Liht-naistepuna kasvab [[euroopa|Euroopas]], [[siber|Siberis]], [[kesk-aasia|Kesk-Aasias]]<ref name="Raal">Ain Raal "Farmakognoosia" Tartu Ülikooli Kirjastus 2010 lk 178-180</ref>. Sissetoodud liigina esineb ka [[Põhja-ameerika|Põhja-]] ja [[lõuna-ameerika|Lõuna-Ameerikas]], [[india|Indias]], [[uus-meremaa|Uus-Meremaal]], [[Austraalia|Austraalias]] ning [[lõuna-aafrika|Lõuna-Aafrikas]]. [[Eesti|Eestis]] on tavaline.
==Kasvukoht==
Liht-naistepuna kasvab [[jäätmaa|jäätmaal]], [[sööt|söötidel]], kuivadel [[niit|niitudel]]<ref>Toomas Kukk "Eesti taimede kukeaabits" Varrak 2005 lk 194</ref>, [[puisniit|puisniitudel]], kinkudel, tee- ja põlluservadel<ref>H. Krall, T. Kukk, T. Kull, V. Kuusk, M. Leht, T. Oja, Ü. Reier, S. Sepp, H. Zingel, T. Tuulik "Eesti taimede määraja" Tartu, Eesti Loodusfoto 2007 lk 192</ref>, kuivades [[võsa|võsades]], metsaservadel, tarade ääres, kraavikallastel, [[loopealne|loodudel]]<ref name="vanim"/>.
==Meditsiiniline kasutamine==
Korjatakse taime maapealset puitumata vartega osa, ürti – ''herba Hyperici''. Enamasti kasutatase [[droog|droogina]] vaid liht-naistepuna [[ürt|ürti]], kuid näiteks [[Venemaa|Venemaal]] korjatakse ürdi saamiseks ka [[kandiline naistepuna|kandilist naistepuna]]. Ürti kogutakse õitsemise ajal enne viljade tekkimist. Taime latv lõigatakse õitsevate varte tipust umbes 20-30 cm kõrguselt. Kuivatakse temperatuuril 35-60 °C. Droog koosneb rohelistest lehtedest ning kollastest õitest, on nõrga lõhnaga ja mõrkja, vaiguse, kootava maitsega.<ref name="Raal"/>
===Depressiooni ravi===
[[File:Hypericum_perforatum_i01.jpg|300px|thumb|]]
Liht-naistepuna ürti kasutatakse laialdaselt depressiooni raviks. Mõnedes maades, näiteks [[Saksamaa|Saksamaal]], ravitakse sellega just laste ja noorukite mõõdukat depressiooni<ref name="pmid16553540">{{cite journal |author=Fegert JM, Kölch M, Zito JM, Glaeske G, Janhsen K |title=Antidepressant use in children and adolescents in Germany |journal=J Child Adolesc Psychopharmacol |volume=16 |issue=1–2 |pages=197–206 |year=2006 |pmid=16553540 |doi=10.1089/cap.2006.16.197 |url=}}</ref>. <br />
Standardiseeritud [[ekstrakt|ekstraktid]] on enamasti saadaval [[käsimüügiravim|käsimüügiravimina]], kuigi mõnedes maades (näiteks [[Iirimaa]]) on ta [[retseptiravim|retseptiravimite]] nimekirjas. Ekstraktid on tavaliselt kas [[kapsel|kapsli]] või [[tablett|tableti]] kujul, aga on ka teekotikesi ja [[tinktuur|tinktuure]]. Üldiselt eelistatakse [[vedelekstrakt|vedelekstrakte]] tinktuuridele.
===Kliiniline depressioon===
Cochrane Collaboration viis läbi analüüsi, milles osales 29 kliinilist uuringut rohkem kui 5000 patsiendiga. Lõppkokkuvõttes jõuti järeldusele, et kliinilise depressiooniga patsientidele avaldasid liht-naistepuna ekstraktid rohkem mõju kui [[platseebo]]. Liht-naistepuna osutus sama tõhusaks kui tavalised [[antidepressandid]]. Kõrvalnähte esines poole vähem kui uuemate antidepressantide - [[selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid|selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite]] (SSRI) – puhul ning viis korda vähem kui vanemate, [[tritsüklilised antidepressandid|tritsükliliste antidepressantide]] korral.<ref>{{cite journal |author=Linde K, Berner MM, Kriston L |title=St John's wort for major depression |journal=Cochrane Database Syst Rev |volume= |issue=4 |pages=CD000448 |year=2008 |pmid=18843608 |doi=10.1002/14651858.CD000448.pub3 |url= |editor1-last=Linde |editor1-first=Klaus}}</ref>
Ei ole täheldatud, et liht-naistepuna oleks andnud postitiivseid tulemusi [[düstüümia]] ravis<ref>{{cite journal |author=Randløv C, Mehlsen J, Thomsen CF, Hedman C, von Fircks H, Winther K |title=The efficacy of St. John's Wort in patients with minor depressive symptoms or dysthymia—a double-blind placebo-controlled study |journal=Phytomedicine |volume=13 |issue=4 |pages=215–21 |year=2006 |month=March |pmid=16423519 |doi=10.1016/j.phymed.2005.11.006 |url=}}</ref>.
===Kogused===
[[Euroopa farmakopöa|Euroopa farmakopöas]] käsitletakse droogina vaid sellist liht-naistepuna ürti, mille [[hüperitsiin|hüperitsiinide]] sisaldus on vähemalt 0,08%. Päevane annus on 2-5 grammi droogi.<ref name="Raal"/><br />
Enamikes uuringutes on tavaliseks kasutatavaks annuseks 300 mg ekstrakti (standardiseeritud 0,3% [[hüperitsiin|hüperitsiini]] sisaldusele) kolm korda päevas, et saavutada soovitavat terapeutilist efekti<ref>http://depression.emedtv.com/st.-john%27s-wort/st.-john%27s-wort-dosage.html</ref>.
===Teised meditsiinilised raviomadused===
Rahvameditsiinis on naistepuna kasutatud juba iidsest ajast. Lähtudes tema keemilisest koostisest ja erinevate ainete sisaldusest, on ta kasutamine laialdane. Teena kasutatakse verejooksu tõkestamiseks, vereköhimise, [[köha]], [[jämesoolepõletik|jämesoolepõletiku (koliidi)]], [[seedehäired|seedehäirete]], [[kõhulahtisus|kõhulahtisuse]], maksa- ja põiehaiguste puhul. Tee valmistamine: võetakse 1 supilusikatäis droogi 1 klaasi keeva vee kohta ning keedetakse 10 minutit, lastakse jahtuda ja kurnatakse. Teed juuakse 3 korda päevas, pool tundi enne sööki, kolmandik klaasi korraga. Välispidiselt kasutatakse kootava vahendina [[igemepõletik|igemepõletiku]] puhul igemete määrimiseks või suu loputamiseks.
Naistepuna ürdist valmistatakse kuivainena antiseptilist ravimit [[imaniin|imaniini]], mida kasutatakse II ja III astme põletuste, haavandite, paisete, rinnanibude lõhenemise, nina ja kurgu limaskesta ägeda põletiku ning [[põskkoopapõletik|põskkoopapõletiku]] ravimisel erimenetluse järgi valmistatud loputise või salvina.<ref name="kook"/><br />
Uuritakse liht-naistepuna efektiivsust teatud [[somatomorfsed häired|somatoformsete häirete]] ravis. Esialgsete uuringute tulemused on ebaselged: osa uuringuid pole täheldanud mingit mõju, teised jällegi on leidnud, et sümptomeid on veidi leevendatud. Edasised uuringud on vajalikud ja nendega tegeletakse praegu.<br />
Üks liht-naistepuna peamine keemiline koostisosa, [[hüperforiin]], võib olla efektiivne [[alkoholism|alkoholismi]] ravis, kuigi vajalik annus, ohutus ja tõhusus vajavad täiendavaid uuringuid.<ref>{{cite journal |author=Kumar V, Mdzinarishvili A, Kiewert C, ''et al.'' |title=NMDA receptor-antagonistic properties of hyperforin, a constituent of St. John's Wort |journal=J. Pharmacol. Sci. |volume=102 |issue=1 |pages=47–54 |year=2006 |month=September |pmid=16936454 |doi= 10.1254/jphs.FP0060378|url=http://joi.jlc.jst.go.jp/JST.JSTAGE/jphs/FP0060378?from=PubMed}}</ref><ref name=Reutera/>
Hüperforiin on avaldanud ka antibakteriaalset toimet gram-negatiivsetele bakteritele, kuigi vajalik annus, ohutus ja tõhusus vajavad täiendavaid uuringuid.<ref>{{cite journal |author=Cecchini C, Cresci A, Coman MM, ''et al.'' |title=Antimicrobial activity of seven hypericum entities from central Italy |journal=Planta Med. |volume=73 |issue=6 |pages=564–6 |year=2007 |month=June |pmid=17516331 |doi=10.1055/s-2007-967198 |url=}}</ref> <br />
Rahvameditsiinis kasutatakse naistepunaõli, mis saadakse naistepuna ürdi keetmisel mingis taimses õlis, haavade, marrastuste, põletuste ning lihasvalu raviks. Positiivne mõju, mida naistepunaõli kasutamisel on täheldatud, omistatakse hüperforiinile, sest tal on antibakteriaalne ja põletikuvastane toime. Samal põhjusel võib hüperforiin olla kasulik infitseerunud haavade ja põletikuliste nahahaiguste ravis.<ref name=Reutera>{{cite journal|last=Reutera|first=J.|coauthors=C. Huykea, H. Scheuvensa, M. Plochc, K. Neumannd, T. Jakobb, C.M. Schemppa|title=Skin tolerance of a new bath oil containing St. John's wort extract|journal=Skin pharmacology and physiology|year=2008|volume=21|issue=6|pages=306-311|accessdate=24 October 2011}}</ref><br />
Randomiseeritud kontrollitud uuring ei näidanud mingit erinevust platseebo ja liht-naistepuna vahel [[ADHD]] sümptomite kontrollis. Siiski, kuigi liht-naistepuna ekstrakt, mida uuringus kasutati, pidi esialgselt sisaldama 0,3% hüperitsiini, tuli hiljem välja, et toimeainete sisaldused on väiksemad. Ekstrakt sisaldas 0,13% hüperitsiini ja 0,14% hüperforiini. Arvestades, et hüperforiini sisaldus ei olnud uuringu alguseks kindlaks tehtud ning et nii hüperitsiini kui ka hüperforiini sisaldused olid kõvasti alla selle, mida teistes uuringutes kasutati, ei saa lähtudes sellest uuringust üksi, mingeid järeldusi teha.<ref name='JAMA_ADHD'>{{cite journal |author=Weber W, Vander Stoep A, McCarty RL, Weiss NS, Biederman J, McClellan J |title=A Randomized Placebo Controlled Trial Of Hypericum perforatum For Attention Deficit Hyperactivity Disorder In Children And Adolescents |journal=JAMA |volume=299 |issue=22 |pages=2633–41 |year=2008 |month=June |pmid=18544723 |pmc=2587403 |doi=10.1001/jama.299.22.2633 |url=}}</ref><br />
Hiljutised tõendid viitavad sellele, et igapäevane ravi liht-naistepunaga võib parandada premenstruaalse sündroomiga kaasnevaid kõige levinumaid füüsilisi ja käitumishäireid.<ref name="Canning et al.">{{cite journal |author=Canning S, Waterman M, Orsi N, Ayres J, Simpson N, Dye L |title=The efficacy of Hypericum perforatum (St John's wort) for the treatment of premenstrual syndrome: a randomized, double-blind, placebo-controlled trial |journal=CNS Drugs |volume=24 |issue=3 |pages=207–25 |year=2010 |month=March |pmid=20155996 |doi=10.2165/11530120-000000000-00000 |url=}}</ref>
==Kõrvalnähud==
Hüperitsiinil on fotosensibiliseeriv toime. Seega tuleb naistepuna kasutamisel vältida päikese käes viibimist ja [[solaarium|solaariumis]] käimist. Suurtes annustes sissevõetuna muutub naha vastupanuvõime [[ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirtele]] nõrgemaks ning võib tekkida [[mürgistus]] – hüperitsism. Ilma ultraviolettkiirte toimeta mürgistust ei teki. Hüperitsism ehk nahapõletik avaldub esmalt naha paistetusena peamiselt näo ja pea piirkonnas, hiljem lisandub sügelus. Kratsimine võib viia raskesti paranevate haavandit tekkeni. Mürgistusnähud taanduvad, kui hoiduda päikesevalgusest ja teistest ultraviolettkiirte allikatest.<br />
Loomad tavaliselt naistepuna ei söö, kuid võivad seda siiski teha toidupuudusel või kui kevadel loomad esmakordselt karjamaale lastakse. Valge karvkattega lehmadel ja lammastel tekib mürgistus, pruuni ja musta karvkattega loomadel mitte, sest ultraviolettkiirgus ei pääse [[pigment|pigmendiga]] kasukast läbi. <br />
Ravimina kasutatavad kogused on nii väikesed, et nad mürgistust esile ei kutsu. <ref name="kook"/>
==Keemiline koostis==
[[Image:Hypericin.svg|thumb|right|[[Hüperitsiin]]]]
Droog sisaldab:
*[[antratseenderivaat|antratseenderivaate]] 0,1-1%: hüperitsiin (kuni 0,4%), pseudohüperitsiin, isohüperitsiin, protopseudohüperitsiin
*atsüülfloroglutsinoole 2-4%: hüperforiin, adhüperforiin
*[[flavonoid|flavonoide]]: [[hüperosiid]] ehk hüperiin (õites kuni 1%), [[rutiin]], [[kvertsitriin]], [[isokvertsitriin]]
*[[tanniinid|tanniine]] 10-12%
*[[eeterlik õli|eeterlikku õli]] 0,1-1,3%: [[2-metüüloktaan]], [[undekaan]], [[dodekanool]], [[kariofülleen]]
*[[ksantoon|ksantoone]]: 1,3,6,7-tetrahüdroksüksantoon <ref name="Raal"/>
Lisaks sisaldab droog [[karotiin|karotiini]], [[vaik|vaiku]] ning [[koliin|koliini]]. <ref name="kook"/>
Põhitoimeaine hüperitsiin on kondenseerunud [[antratseen|antratseenide]] hulka kuuluv [[diantroon|diantrooni]] derivaat. Hüperitsiin [[fluorestsents|fluorestseerub]] punaselt, värvib punaseks naistepuna mahla ning vesitõmmise. <ref name="Raal"/>
===Farmakoloogia===
[[Image:Hyperforin.png|thumb|right|[[Hüperforiin]]]]
Liht-naistepuna toimimise täpne mehhanism on teadmata ning see annab alust oletustele. Arvatakse, et tema toimemehhanism on sarnane selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitoritele (SSRI), liht-naistepuna on seotud [[serotoniin|serotoniini (5-hüdroksütrüptamiin ehk 5-HT)]] tagasihaarde inhibeerimisega.<ref name="pmid17666455">{{cite journal |author=Leuner K, Kazanski V, Müller M, Essin K, Henke B, Gollasch M, Harteneck C, Müller WE |title=Hyperforin—a key constituent of St. John's wort specifically activates TRPC6 channels |journal=FASEB J. |volume=21 |issue=14 |pages=4101–11 |year=2007 |month=December |pmid=17666455 |doi=10.1096/fj.07-8110com |url=}}</ref>
Peamiseks antidepressiivse toimega koostisosadeks peetakse hüperforiini ja hüperitsiini, kuigi teised bioloogiliselt aktiivsed ained nagu flavonoidid või tanniinid võivad samuti olla seotud antideprssiivse toime saavutamisega.<ref name="pmid9342774">{{cite journal |author=Nahrstedt A, Butterweck V |title=Biologically active and other chemical constituents of the herb of Hypericum perforatum L |journal=Pharmacopsychiatry |volume=30 Suppl 2 |issue= |pages=129–34 |year=1997 |month=September |pmid=9342774 |doi=10.1055/s-2007-979533 |url=}}</ref><ref name="pmid12775192">{{cite journal |author=Butterweck V |title=Mechanism of action of St John's wort in depression : what is known? |journal=CNS Drugs |volume=17 |issue=8 |pages=539–62 |year=2003 |pmid=12775192 |url=http://content.wkhealth.com/linkback/openurl?issn=1172-7047&volume=17&issue=8&spage=539|doi=10.2165/00023210-200317080-00001}}</ref><ref name="pmid12543057">{{cite journal |author=Müller WE |title=Current St John's wort research from mode of action to clinical efficacy |journal=Pharmacol. Res. |volume=47 |issue=2 |pages=101–9 |year=2003 |month=February |pmid=12543057 |url=http://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1043661802002669|doi=10.1016/S1043-6618(02)00266-9}}</ref>
Mõned arvavad, et hoopis hüperforiin on peamine aktiivne aine, mis antidepressiivset mõju avaldab. On tõestatud, et hüperforiinil on võime inhibeerida serotoniini ([[5-HT]]), [[dopamiin|dopamiini]] ja [[noradrenaliin|noradrenaliini]] tagasihaaret. Samuti on hüperforiin võimeline seostuma [[GABA]] ja [[glutamaat|glutamaadi]] retseptoritega<ref name="pmid12775192"/>. Teisest küljest võib ka täiesti hüperforiini-vaba ekstrakt omada antidepressiivset toimet.<ref name="Woelk 2000">{{cite journal |author=Woelk H |title=Comparison of St John's wort and imipramine for treating depression: randomised controlled trial |journal=BMJ |volume=321 |issue=7260 |pages=536–9 |year=2000 |month=September |pmid=10968813 |pmc=27467 |url=http://bmj.com/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=10968813|doi=10.1136/bmj.321.7260.536}}</ref><ref name="schrader_et_al_2000">{{cite journal |author=Schrader E |title=Equivalence of St John's wort extract (Ze 117) and fluoxetine: a randomized, controlled study in mild-moderate depression |journal=Int Clin Psychopharmacol |volume=15 |issue=2 |pages=61–8 |year=2000 |month=March |pmid=10759336 |doi=10.1097/00004850-200015020-00001}}</ref>
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
{{Tõlkimine/Ref|en|St John's wort|oldid=458594698}}
[[Kategooria:Naistepunalised]]
[[Kategooria:Eesti taimed]]
[[ar:نبتة سانت جونز]]
[[frp:Lo Tê Sârvâjo]]
[[az:Adi dazı]]
[[bg:Жълт кантарион]]
[[ca:Pericó (planta)]]
[[cs:Třezalka tečkovaná]]
[[da:Prikbladet Perikon]]
[[de:Echtes Johanniskraut]]
[[el:Βάλσαμο]]
[[en:St John's wort]]
[[es:Hypericum perforatum]]
[[eo:Trapunkta hiperiko]]
[[fa:چای کوهی]]
[[fr:Millepertuis perforé]]
[[gd:Eala bhuidhe]]
[[hy:Սրոհունդ]]
[[hsb:Dźěrkaty křižomnik]]
[[it:Hypericum perforatum]]
[[csb:Krziżewé drzéwkò]]
[[lv:Divšķautņu asinszāle]]
[[lt:Paprastoji jonažolė]]
[[li:Dónderkroed]]
[[hu:Közönséges orbáncfű]]
[[nl:Sint-Janskruid]]
[[ja:セント・ジョーンズ・ワート]]
[[no:Prikkperikum]]
[[pl:Dziurawiec zwyczajny]]
[[pt:Erva-de-são-joão]]
[[ro:Sunătoare]]
[[ru:Зверобой продырявленный]]
[[sl:Šentjanževka]]
[[sr:Kantarion]]
[[sh:Kantarion]]
[[fi:Mäkikuisma]]
[[sv:Johannesört]]
[[tr:Sarı kantaron]]
[[uk:Звіробій звичайний]]
[[fiu-vro:Naistõpunahain]]
[[wa:Meytrô (plante)]]
[[zh:貫葉連翹]]
| |||