Aerosool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=
Dispersseks süsteemiks nimetatakse vähemalt kahest komponendist koosnevat süsteemi. Üks komponentides on väikeste osakestena jaotatud teises. Ülekaalus olevat komponenti nimetatakse dispersioonikeskkonnaks ning vähemuses olevat komponenti dispersseks faasiks.<ref>[[tera.chem.ut.ee/~inx/av/proviisor/kolloidkeemia.rtf. 2.11.2011]]</ref>
Aerosoolide dispersioonikeskkonnaks on gaas ning dispersseks faasiks tahked osakesed või vedeliku piisad. Dispergeeritud faasi agregaatoleku järgi jagunevad aerosoolid uduks (vedel dispergeeritud faas) ja suitsuks (tahke dispergeeritud faas).<ref>(Roos, I. Õhusaaste. TTÜ Soojustehnika Instituut. [http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/roos/Loeng%204%20b%20Ohusaaste.pdf]. 19.04.2011]</ref>
== Aerosoolide teke ==
===Jaotus tekkeviisi alusel===
Tekkeviisi alusel jagunevad aerosoolid primaarseteks ja sekundaarseteks. Aerosoolid kas emiteeritakse otse tekkeallikast valmiskujul või tekivad keskkonnas füüsikaliste ja keemiliste protsesside käigus. Primaarseteks on otse allikatest paiskuvad aerosoolid nagu vulkaaniline tolm, mereaerosool, tuule-erosiooni tolm, kaevandamisel ja lõhkamistöödel tekkiv tolm, autotranspordi tolm jne. Sekundaarsed aerosoolide tekivad erinevate atmosfäärigaaside reageerimisel ja kondenseerumisel või jahtuva gaasi kondenseerumisel. Tekkimisel võivad osaleda nii looduslikud gaasid kui ka inimtegevuse poolt õhku paisatud lisandgaasid (SO2, NH3, NOx, joodioksiidid, gaasilised orgaanilised ained). Nii tekivad näiteks pilvepiisad, sudu jne.<ref>Tamm, E. Aerosooliosakeste teke ja kadu atmosfääris. Tartu Ülikooli Füüsika Instituut [http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/huvilisele/aerosoolid/aerosooliosakeste_allikad.html]. 2.11.2011]</ref>
===Jaotus tekke ja emiteerumisallikate alusel===
Tekke- ja emiteerumisallikate alusel jagunevad aerosoolid looduslikeks ja inimtekkelisteks<ref>[Hobbs, P. V. Introduction to Atmospheric Chemistry. Cambridge: Cambridge University Press, 2000, 262 lk.]</ref>:
* Suurem osa õhu aerosoolidest pärineb looduslikest allikatest. Näiteks bioloogilistest allikatest lähtuv taimne materjal nagu õietolm ja seemned ning lenduvad orgaanilised ühendid (VOC), väikesed elusorganismid nagu bakterid ja viirused, biomassi põlemise tuhk ja gaasid, maapinnalt tuulte ja turbulentsi poolt õhku tõstetud pinnaseosakesed, vulkaaniline tuhk ja sulfaatsed gaasid, mereveest eralduvate mullide lõhkemisel lenduvad soolaosakesed.
*Inimtekkelisi aerosoole on kogu hulgast ligi 20%. Allikatena võib vaadelda sõiduteid, põllumaid, kütuste põletamist ning tööstusprotsesse. Õhku jõuavad osakesed tuulte tõttu, erosiooniga või kõrgetest korstnatest ja transpordivahenditest väljastamisel. Näiteks paiskuvad nii õhku pinnaseosakesed, CO (põlemisprotsessidest), SO2 (tööstusest),NOx (transpordist), lenduvad orgaanilised ühendid (VOC).
== Aerosoolide muundumine atmosfääris==
=== Osakeste suurus ===
Õhu gaasiliste komponentide molekulide diameetrid jäävad alla 1 nm. Aerosooliosakeste mõõtmed on enamasti suuremad, kuid väga varieeruvad, alates mõnest nanomeetrist kuni kümnete mikromeetriteni. Suuruse järgi eristatkse PM10, PM 2.5, PM1 osakesi. Need vastavad 10, 2,5 ja 1 mikromeetristele diameetrile. Täpsemalt näitab see jaotus aerodünaamilist diameetrit, mille puhul läbivad osakesed 50%-lise efektiivsusega vastava selektiivse sisendi.<ref>[Kaasik, M. Keskkonnaseire füüsikalised alused. Tartu Ülikool. [http://www.physic.ut.ee/~mkaasik/Seirekursus/ ]. 1.11.2011]</ref>
* PM1 osakesi tekib tööstuses (sulfaadid, nitraadid, ammoonium, elementaarne ja orgaaniline süsinik), kütuste põletamisel, maakide sulatamisel, metallide tootmisel.
* PM 2,5 osakeste hulka kuuluvad enamik mehaaniliste protsesside tagajärjel tekkivatest aerosoolidest nagu erosiooni, tuule, purustamise puhul tekkivad tolmud teedelt, tänavatelt, ehitusest, põllumajandusest; meresool; õietolm, taime eosed; lendtuhk kütuste põletamisest; vulkaaniline tegevus, tulekahjud.
* PM10 osakesi satub palju õhku kevaditi, kui talvise tänavate liivatamise ja naastrehvide kasutamise tõttu eraldub kulutatud asfaldilt suuremaid osakesi, mis liiklusega lenduvad.<ref>[Orru,H. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. 2007 [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=959943/HIA_Tallinn_ohk_ARTH.pdf%29]. 19.04.2011]</ref>
===Sekundaarsete aerosoolide kasvamine atmosfääris===
Suuremad osakesed viibivad erinevate väljakadeteede kaudu atmosfäärist kiiremini ja pole nii keemiliselt nii aktiivsed, seega leivad muundumisprotsessid aset just sekundaarsete aerosooli osakestega. Nende suurus on atmosfääris ajas muutuv. Põhiline muundumisskeem on järgmine <ref>[Tamm, E. Aerosooliosakeste teke ja kadu atmosfääris. Tartu Ülikooli Füüsika Instituut [http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/huvilisele/aerosoolid/aerosooliosakeste_allikad.html]. 2.11.2011]</ref>:
* Erinevad keemilised ja füüsikalised protsessid muudavad atmosfääri paisatud ained kergesti kondenseeruvaks. Molekulide piisava kontsentratsiooni saavutamisel ühinevad need tilkadeks või tahke aine osakesteks. Ühinemisprotsessi nimetatakse nukleatsiooniks ning selle käigus tekivadki sekundaarsed aerosoolid.
* Nukleatsiooni produktid kasvavad samade või teiste õhu lisandgaaside molekulide kondenseerumisel nende pinnale ja nende osakeste omavahelise liitumise ehk koagulatsiooni käigus.
* Sekundaarosakesed ei kasva läbimõõdult suuremaks kui üks mikromeeter, sest kasvuprotsessid aeglustuvad läbimõõdu suurenedes ja eluiga piirab väljasadenemine.
▲Looduslik aerosool on näiteks [[suits]], selle puhul on tegemist tahke aine kübemetega, mis hõljuvad [[õhk|õhus]]. Aerosooliks nimetatakse ka koos gaasiga rõhu all olevat täiteainet, mis täidab aerosooli[[balloon]]e. Sellised aerosooltooted on [[deodorant|deodorandid]], [[putukamürk|putukamürgid]], [[juukselakk|juukselakid]], värvid jms. Kui ballooni klapp alla vajutada, pihustatakse balloonist väljuv aine osakesteks, mis hõljuvad õhuga segunevas gaasis.
==Viited==
| |||