Vesinikside: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
16. rida:
Kõige tähtsamad elektronpaari doonorid (ehk vesiniksideme aktseptorid) on hapnikuaatomid alkoholides, eetrites ja karbonüülühendites, samuti lämmastikaatomid amiinides ja heterotsüklites. Tähtsaimad prootoni doonorid (ehk vesiniksideme doonorid) on hüdroksü-, amino-, karboksüül- ja amiidrühmad. Tugevaid vesiniksidemeid moodustavad paarid O-H···O, O-H···N ja N-H···O, nõrgemaid – paarid N-H···N, kõige nõrgemaid – Cl<sub>2</sub>C-H···O ja Cl<sub>2</sub>C-H···N. Aromaatsete ühendite, alkeenide ja alküünide π-elektronsüsteemid võivad käituda nõrkade vesiniksideme aktseptoritena.
== Vesiniksideme tugevus ==
Vesinikside on tugevam vastastikmõju kui van der Waalsi jõud, kuid nõrgem kovalentsest ja ioonsest sidemest. Selle tugevus võib varieeruda laias vahemikus. Teatatud dissotsiatsioonienergia väärtused on 1-4 kcal/mol nõrga, 4-15 kcal/mol keskmise tugevusega (kõige tavalisem)<ref>1. G. R. Desiraju, Hydrogen bridges in crystal engineering: interactions without borders, ''Acc. Chem. Res.'' 35, 565-573 (2002).</ref> ja 15-40 kcal/mol tugeva vesiniksideme jaoks. Sideme tugevus sõltub selle pikkusest (langeb eksponentsiaalselt sidemepikkuse kasvuga) ja aatomitevahelisest nurgast – vesinikside on suunaline. Lineaarse geomeetriaga side (180°) on kõige püsivam, kuigi väikesed kõrvalekalded lineaarsusest (kuni 20°) ei mõjuta sideme tugevust märgatavalt.
Sideme parameetrid (pikkus, tugevus) on väga tundlikud temperatuuri, rõhu<ref>Dougherty, Ralph C., ''Journal of Chemical Physic'' (1998), 109(17), 7372-7378</ref> ja keskkonna suhtes.
== Mõju ainete sulamis- ja keemistemperatuuridele ==
21. rida ⟶ 26. rida:
[[vesi|Vee]] erandlikult kõrge sulamis- ja keemistemperatuur (võrreldes teiste analoogiliste ainetega) on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Kui neid vesiniksidemeid ei oleks, oleks ka vesi tavatingimustes [[gaas]].
== Viited ==
<references/>
== Välislingid ==
| |||