Friedrich Bidder: erinevus redaktsioonide vahel

Lõpetas 1826 Miitavi (Jelgava) gümnaasiumi ja 1834 doktorikraadiga [[Tartu ülikool]]i. Ta oli [[Tartu ülikool]]i prosektor aastatel [[1835]]–[[1836]], töötas 1836–43 anatoomia- ning 1843–69 füsioloogia- ja patoloogiaprofessorina, juhtis füsioloogiainstituuti ning oli 1846–50 ja 1854 ühtlasi dekaan ja 1858–65 rektor. Luges [[Tartu ülikool]]is [[anatoomia]]t, [[histoloogia]]t, [[füsioloogia]]t, [[üldpatoloogia]]t ja patoloogilist anatoomiat.

Koos keemik [[Carl Schmidt]]iga tõestas ta esmakordselt, et [[maomahl]] sisaldab vaba soolhapet[[soolhape]]t, ta selgitas [[sapp|sapi]] tähtsust rasvade[[rasvad]]e seedimisel, avastas maomahla [[psühhomotoorne sekretsioon|psühhomotoorse sekretsiooni]] (maomahl eritub juba toidu nägemisel). Koostöös [[Carl Wilhelm von Kupffer]]iga tõestas Bidder [[1857]].a. aastal, et närvirakkudest[[närvirakk]]udest lähtuvad [[närvikiud]]. Pärast emeriteerumist töötas Tartus eraarstina. Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1857) ja auliige (1884)<ref>[http://www.utlib.ee/ekollekt/tyteadlased/bidder.htm Nimekad teadlased Tartu Ülikoolis]</ref>.