Tantsuansambel Sõprus: erinevus redaktsioonide vahel

Tantsukollektiivi loomisel oli Tööjõureservide rühma juhendajaks (1946-51)Robert Rood. 50-ndatel aastatel juhendas rühma tantsutaat [[Ullo Toomi]]. Tema rühmas alustas tantsijateed hilisem ansambli peaballettmeister [[Ilma Adamson]]. 60-ndatel olid Ilma Adamsoni assistendiks [[Aleksandra Tratševskaja]], Heino Aassalu (1964-66) ja Kaljo Saareke (1963-68). 70-ndatel aastatel olid peabalettmeistri assitentideks Heli Martinson ja Riina Aro, Iira Generalova (1971-73), Valdo Rebane (1976-80). Kauaaegseks klaverisaatjaks oli Sinaida Kiisk (1963-83). Lisaks temale on eri aegadel olnud saatjateks Elle ja Johannes Torro, Kersti Prems, Lia Korba, Einike Roosioja, Ilmar Pakri, Helga Kasemets ja Tatjana Maksimova (alates 1986). 90-ndatel on rühmi juhendanud Hele ja Tõnu Pomerants, Villu Valgi, Martti Grüner, Annika Aavik ja Helga Kasemets. Ansambli saateorkestrit on eri aegadel juhatud Uno Veenre, Helle Leppik, Külli Rauk. 70-ndatel tegi ansambel tihedat koostööd [[Venda Tammann]]i trioga (V.Tammann, R.Joonase, R.Mägi).

 

 

Tantsuansambel Sõprus teiseks eripäraks on eri rahvaste folklooril põhinevate uusloominguliste lavatantsude esitamine. Ansambel on läbi aastate toonud välja suuri tantsulavastusi, millega saavutas tuntuse ja tunnustuse. Ansambli näo on kujundanud Ilma Adamsoni autorilooming ja teiste rahvaste tantsuseaded. I.Adamsoni loomingust saab esile tuua tantse Koduvainul, Lainete mäng, Lõbus labajalg, Piigad elevil, Ilosa jt. Ansambel Sõprus repertuaaris on olnud üle 300 erineva [[tants]]u. Neist pidevalt on repertuaaris 20-30 tantsu (sh vene, ukraina, saksa, iiri).