Tabelinus: erinevus redaktsioonide vahel

Tabelinus valitses [[Läti Henrik]]u järgi Pudiviru (''Pudyviru'', tõenäoliselt tähendas see Väike-Viru)<ref>Heinrici Chronicon Livoniae (HCL), 1982, lk 199.</ref> kihelkonnas, kuid sellist pole hilisemast ajast enam teada. Siin võis olla tegu Lemmu muinaskihelkonna pooliseseseisva lõunaosaga. Kroonikast tekib mulje<ref>HCL, etlk Tabelinus oli üks Virumaa vanemaid, kelle tähtsust on L199.</ref> Hendrik erapoolikult rõhutanud, näitamaks riialasi paremana taanlastest nendevahelises konfliktis. Kas Tabelinust saab pidada tähtsaks Virumaa vanemaks kui, kroonikuKrooniku väitel oli tematemale alluvusesalluvas kihelkonnas 14 küla: "...''ristiti nad kõik neljateistkümnest külast koos Tabeliniga, nende vanemaga''" , selle kohta on meie ajaloolastel erinevad seisukohad. Akadeemilisem seisukoht on siiski<ref>HCL, etlk tegemist oli vähetähtsa vanemaga, kes end ainsana Virumaa vanematest riialastele allutas, ja kes nimetati ära näitamaks riialaste ja taanlaste konflikti213. </ref>

Tabelinus äratab huvi selle poolest, et Henriku teadaannete kohaselt oli ta sakslaste sissetungi ajal Virumaale (aastal [[1219]]) juba ristitud. Seda olevat teinud [[Ojamaa]]l saksa preestrid (Henrikul ''meie omad'')<ref>HCL, lk 199.</ref>, kuid pole teada, mis ajal see täpselt võis toimuda. Samuti võis olla Tabelinusel isiklik kontakt kroonikakirjutajaga. Piiskop Albert saatis Soomest pärit [[Petrus Kaikewalde]] ja Henricuspreester Lettorum minister de Ymera ehkHenriku (Läti HendrikuHenriku) Eestimaale. "''Ja neid võtsid vastu virulased esimesest kihelkonnast, mida kutsutakse Pudyviru ... koos Tabeliniga, nende vanemaga, kelle taanlased poosid hiljem üles, sellepärast et ta oli võtnud riialaste ristimise ja andnud oma poja sõjateenistuse vendadele pantvangiks''."<ref>HCL, Teisedlk virulased keeldusid aga riialasi vastu võtmast ja kutsusid taanlased end ristima213. </ref>