Erinevus lehekülje "Tabelinus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 402 baiti ,  8 aasta eest
viitamata poleemikat välja
P (loodetavasti pole autorikaitse ühing üle pingutand ja kroonikat võib vabalt tsiteerida :D)
(viitamata poleemikat välja)
Tabelinus esineb vaid [[Henriku Liivimaa kroonika]]s, kus teda on mainitud kolmel korral. Tema nime pole võimalik täpselt rekonstrueerida, sest ladinakeelse sufiksi -us äravõtmisel jääb järgi tüvi ''Tabelin'', mille järel võis aga olla veel mõni täht, näiteks [[e]]. Seetõttu kasutatakse tavaliselt nimekuju Tabelinus.
 
Tabelinus valitses [[Läti Henrik]]u järgi Pudiviru (''Pudyviru'', tõenäoliselt tähendas see Väike-Viru)<ref>Heinrici Chronicon Livoniae (HCL), 1982, lk 199.</ref> kihelkonnas, kuid sellist pole hilisemast ajast enam teada. Siin võis olla tegu Lemmu muinaskihelkonna pooliseseseisva lõunaosaga. Kroonikast tekib mulje<ref>HCL, etlk Tabelinus oli üks Virumaa vanemaid, kelle tähtsust on L199.</ref> Hendrik erapoolikult rõhutanud, näitamaks riialasi paremana taanlastest nendevahelises konfliktis. Kas Tabelinust saab pidada tähtsaks Virumaa vanemaks kui, kroonikuKrooniku väitel oli tematemale alluvusesalluvas kihelkonnas 14 küla: "...''ristiti nad kõik neljateistkümnest külast koos Tabeliniga, nende vanemaga''" , selle kohta on meie ajaloolastel erinevad seisukohad. Akadeemilisem seisukoht on siiski<ref>HCL, etlk tegemist oli vähetähtsa vanemaga, kes end ainsana Virumaa vanematest riialastele allutas, ja kes nimetati ära näitamaks riialaste ja taanlaste konflikti213. </ref>
 
Tabelinus äratab huvi selle poolest, et Henriku teadaannete kohaselt oli ta sakslaste sissetungi ajal Virumaale (aastal [[1219]]) juba ristitud. Seda olevat teinud [[Ojamaa]]l saksa preestrid (Henrikul ''meie omad'')<ref>HCL, lk 199.</ref>, kuid pole teada, mis ajal see täpselt võis toimuda. Samuti võis olla Tabelinusel isiklik kontakt kroonikakirjutajaga. Piiskop Albert saatis Soomest pärit [[Petrus Kaikewalde]] ja Henricuspreester Lettorum minister de Ymera ehkHenriku (Läti HendrikuHenriku) Eestimaale. "''Ja neid võtsid vastu virulased esimesest kihelkonnast, mida kutsutakse Pudyviru ... koos Tabeliniga, nende vanemaga, kelle taanlased poosid hiljem üles, sellepärast et ta oli võtnud riialaste ristimise ja andnud oma poja sõjateenistuse vendadele pantvangiks''."<ref>HCL, Teisedlk virulased keeldusid aga riialasi vastu võtmast ja kutsusid taanlased end ristima213. </ref>
 
Tabelinust on ilukirjanduslikult kujutanud [[Ain Kalmus]] oma romaanitriloogias ''Jumalad lahkuvad maalt'', ''Toone tuuled üle maa'' ja ''Koju enne õhtut''. [[Endel Nirk]] on kirjutanud dramaatilise lugulaulu viies jaos "Tabelinus" (Tallinn 1990, Loomingu Raamatukogu nr 47).