Redaktsioon: 26. september 2011, kell 19:00 redigeeri AvicBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 2745 muudatust P r2.6.5) (robot lisas: diq:Aleksandra Kollontaj ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. oktoober 2011, kell 17:23 redigeeri eemalda Numbriga kärumees (arutelu \| kaastöö) 7490 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2007}} [[Pilt:Alexkollontai.jpg\|right\|thumb\|Aleksandra Kollontai]] '''Aleksandra''' Mihhailovna '''Kollontai''' ([[vene keel\|vene]] ''Алекса́ндра Миха́йловна Коллонта́й''; sünninimi '''Domontovitš''' ''Домонто́вич''; [[19. märts]] [[1872]] [[Peterburi]] – [[9. märts]] [[1952]] [[Moskva]]) oli Vene kommunistlik [[revolutsionäär]], algul [[menševism\|menševike]] toetaja, aastast [[1914]] [[bolševism\|bolševistliku]] liikumise liige. [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] ajal oli ta ~~välissaadik ja~~ [[diplomaat]]. Diplomaaditööd tegi ta [[Mehhiko]]s, [[Rootsi]]s ja [[Norra]]s. == Biograafia == 21. rida: Nõukogude valitsuses hakkas Kollontai kritiseerima [[NLKP\|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteid]] ning ühines mõttekaaslase Aleksander Shlaypnikoviga, kellega koos [[1920]]. aastal moodustastati vasakpoolne fraktsioon, mille nimeks sai "töölisopositsioon". Ehkki Lenin suutis [[1921]] saata opositsiooni laiali, oli Kollontai oma mõtete pärast ka hiljem parteiga sageli lahkarvamustel. Kollontail puudus poliitiline mõjuvõim ning ta määrati 1920ndail erinevatele diplomaatilistele positsioonidele. Aastal [[1923]] määrati ta Nõukogude ~~välissaadikuks~~täievoliliseks esindajaks Norras: ta oli seega esimene naissaadik maailmas. Hiljem oli ta samal ametipositsioonil Mehhikos ja Rootsis. Kollontai esindas ka Nõukogude ~~delegatsiooni~~Liitu [[Rahvasteliit\|Rahvasteliidus]]. [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal levis kuuldusi, et [[natsid]] tahtsid Rootsi saatkonnaga, mille eesotsas oli Kollontai, pidada Nõukogude-Saksa läbirääkimisi, mis aga reaalselt kunagi ei toimunud.

Aleksandra Kollontai: erinevus redaktsioonide vahel