Redaktsioon: 24. august 2011, kell 12:17 redigeeri EmausBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 125 205 muudatust P r2.6.4) (robot lisas: kk:Цемент ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. oktoober 2011, kell 08:52 redigeeri eemalda Zosma (arutelu \| kaastöö) 5525 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| on ehitusmaterjalist; tsemendi kohta geoloogias vaata artiklit [[Tsement (geoloogia)]].}} [[Pilt:Firestop mortar mixing.jpg\|thumb\|250 px\|Tsemendi segamine\|]] '''Tsement''' ka '''Portlandtsement'''([[saksa keel]]es ''Zement'' < [[ladina keel]]es ''caementum'' 'purustatud kivi, kivipuru') on [[hüdrauliline\|hüdrauliliste]] [[sideaine]]te hulka kuuluv laialtkasutatav [[ehitusmaterjal]]. Seda kasutatakse suure [[tugevus]]e ja [[kõvadus]]e saavutamiseks, ~~näiteks~~enim [[betoon]]i tootmisel. Tsementi kasutatakse maapealsetes, maa- ja veealustes betoon- ja [[raudbetoon]]konstruktsioonides, aga ka ehitus[[mört]]ides koos [[lubi\|lubja]], [[savi]] või teiste plastifitseerivate [[täitematerjal]]idega. Tsement on küllaltki veekindel, eriti sulfaattsement, sest ta eisisaldab ~~sisalda~~vähe vees lahustuvaid aineid. Tema põhilised koostisosad on [[ränioksiid]] SiO<sub>2</sub>, [[alumiiniumoksiid]] Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub> ja [[raud(III)oksiid]] Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub>, mille [[molekul]]id on seotud lubjamolekulidega. ~~Sealjuures~~Tsemendi kivinemisel toimub ühinemine [[vesi\|veega]] ehk [[hüdratatsioon]], mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud [[hüdrosilikaadid]]. Tsement erineb põhimõtteliselt teistest sideainetest ([[kips]], [[kaltsiumoksiid\|kustutamata]] ja [[kaltsiumhüdroksiid\|kustutatud lubi]]), mis kas kõvenevad ainult õhu käes või siis pärast õhu käes kõvenemist niiskuse kätte sattudes jätkavad kõvenemist.▼ Tsemendi mark ja tugevusklass määratakse tsemendimördist (vahekorras 1:3 tsementdist ja kvarts[[liiv]]ast) valmistatud 2 ja 28 päeva vanuste 40×40×160 mm mõõtmetega [[katsekeha]]de testimise abil. Test seisneb katsekeha allutamises survele 10–60 MPa sammuga 10 MPa. Vastavalt sellele, missugusele survele katsekeha vastu peab, saadakse tugevusklass ja mark vahemikus 100–600. Mark ja tugevusklass erinevad üksteisest selle poolest, et mark näitab keskmist survet, millele katsekeha vastu peab, tugevusklass seevastu näitab, et 95% katsekehadest peab sellele survele vastu. Seetõttu on tsemendi mark tavaliselt kõrgem kui tugevusklass.▼ Tsemendi põhinäitajad on 15. rida ⟶ 14. rida: * [[tardumine\|tardumise]] algus. ▲Tsement erineb põhimõtteliselt teistest sideainetest ([[kips]], [[kaltsiumoksiid\|kustutamata]] ja [[kaltsiumhüdroksiid\|kustutatud lubi]]), mis kas kõvenevad ainult õhu käes või siis pärast õhu käes kõvenemist niiskuse kätte sattudes jätkavad kõvenemist. ▲Tsemendi mark ja tugevusklass määratakse ~~tsemendimördist~~tsementmördist (vahekorras 1:3 tsementdist ja kvarts[[liiv]]ast) valmistatud 2 ja 28 päeva vanuste 40×40×160 mm mõõtmetega [[katsekeha]]de testimise abil. Test seisneb katsekeha allutamises survele 10–60 MPa sammuga 10 MPa. Vastavalt sellele, missugusele survele katsekeha vastu peab, saadakse tugevusklass ja mark vahemikus 100–600. Mark ja tugevusklass erinevad üksteisest selle poolest, et mark näitab keskmist survet, millele katsekeha vastu peab, tugevusklass seevastu näitab, et 95% katsekehadest peab sellele survele vastu. Seetõttu on tsemendi mark tavaliselt kõrgem kui tugevusklass. {{commonscat\|Cement}}

Tsement: erinevus redaktsioonide vahel