Kihtvulkaan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: fr, is, sv |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Image:FujiWestView2157.jpg|thumb|right|[[Jaapan]]laste püha mägi [[Fuji]] on tüüpiline kihtvulkaan.]]
'''Kihtvulkaan''' ehk '''liitvulkaan''' on suhteliselt suur ja pikaealine
Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad [[subduktsioonivöönd]]i [[vulkanism]]iga. Reeglina kujutavad inimesed [[vulkaan]]i just kihtvulkaanina. See on ka üsna loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli rohkesti inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad [[reljeef]]is hästi esile.
Kihtvulkaani defineerimine ei ole lihtne ülesanne. Enamik vulkanismi põhjustatud pinnavorme, kaasaarvatud kihtvulkaanid, on [[Positiivne pinnavorm|positiivsed]], erandiks on vaid [[kaldeera]]d ja [[maar]]id. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on [[kilpvulkaan]]id ja kõige väiksemad [[šlakikoonus]]ed. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on [[nõlv]]a [[kaldenurk]]. Kilpvulkaanid koosnevad valdavalt [[Basalt|basaldist]], mis suhteliselt väikse [[viskoossus]]e tõttu vulkaanilõõrist kaugele voolates on moodustanud lauge nõlvaga vulkaani. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega [[laava]] ja [[püroklastiline materjal]]) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest [[laava]] ja [[tefra]] kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. [[Inglise keel|Ingliskeelses]] kirjanduses on seetõttu hakatud ''stratovolcano'' asemel kasutama terminit ''composite volcano'' (eesti keeles '''liitvulkaan'''), mis vastab paremini kihtvulkaani olemusele. Liitvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks šlakikoonuseid.
Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata [[Konvergentne vöönd|konvergentses vööndis]]
Miks tekib teatud kohta just kihtvulkaan on määratud ära peamiselt vulkaanilise materjali koostise, vulkaanipursete võimsuse ja sagedusega. Koostiselt on kihtvulkaanidest pärit materjal kilpvulkaanide omast [[
==Vaata ka==
|