Volgasakslaste ANSV: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: cs:Autonomní sovětská socialistická republika Povolžských Němců |
|||
32. rida:
Asunike Venemaale kutsumine langes Euroopas ja Saksamaa vürstiriike laastanud [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] lõpuga, mil toimus sakslaste emigratsioon ka [[Ameerika]]sse, uue elu alustamiseks.
Esimesed saksakeelsete asunike kolooniad moodustusid Volga jõe ääres, aastatel 1764-1767, hiljem pärast Venemaa poolt peetud [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõda]], vallutas Venemaa ka seni [[Osmani impeerium]]ile kuulunud territooriumid Ukrainas ja [[Must meri|Mustast merest]] põhjapool, kuhu samuti asutati asunikke. Hiljem järgnevate Venemaa vallutuste käigus Osmani impeeriumilt - [[Krimmi poolsaar]]e ja [[Bessaraabia]] hõivamisel, suunati ka saabuvaid koloniste nendesse piirkondadesse. Uutesse piirkondadesse elama asuvate kolonistidele avaldas [[1803]]. aastal kutse elamaasumiseks ka Katariina II pojapoeg keiser [[Aleksander I]], kuid
19. sajandi teisel poolel keiser [[Aleksander II]] poolt alustatud [[venestamispoliitika]] tulemuseni tühistati [[1871]]. aastal saksa asunikele keisrinna Katariina II ja keiser Aleksander I poolt antud eriõigused. Kolonistid langesid oma õigustes kohalike [[Venemaa sisekubermangud]]e talupoegadele samadesse oludesse ja kohustuste alla. [[1874]]. aastal hakati ka saksa päritolu koloniste esmakordselt värbama Venemaa keisririigi sõjaväkke. Pärast Venemaa keisripoolset lubaduste rikkumist lahkus osa saksa koloniste Ameerikasse, kuid osa jäid Venemaale ning leppisid kujunenud olukorraga.
|