Peegelkaamera: erinevus redaktsioonide vahel

 

===peapeegel===

Peapeegel on peegelkaamera kesksemaid komponente, kuna ta täidab peegelkaamera keskset eesmärki - näidata pildiotsijas kujutist, mille loob sama objektiiv, mis loob lõpliku kujutise. Peegel on paigutatud objektiivi telje suhtes 45° nurga alla, seega suunab ta objektiivilt tuleva valguse 90° üles, peeglikambri "lakke" (üksikute mudelite puhul ka külje peale), kus asub mattklaas.

 

===Pentapeegeldi===

 

Kui vaadata kaamera mattklaasile ilma pentapeegeldita, paistab seal tuhmilt pildistatav kujutis, mis on külgsuunas peegelpilt. Pentapeegeldi eesmärk on pilt keerata õigetpidi ja suunata omakorda 90° tahapoole, et pildiotsijasse vaadates oleks silm suunatud samasse suunda kuhu objektiiv, mis muudab kadreerimise intuitiivsemaks. Pentapeegeldi kujutab endast keerulise kujuga prismat, millel on kolm peegeldavat ja kaks läbipaistvat tahku - kokku viis, millest ka prisma nimi (''lad.k. penta - viis''). Esimene tahk on paralleelne mattklaasiga, ja sealt siseneb valgus prismasse. Järgmiseks on prisma laes kaks kallutatud peegelpinda, mis suunavad kujutise edasi, pöörates kujutise õigetpidi, ja seejärel prisma eesosas olevale peegelpinnale, mis suunab kujutise läbi prisma tagaosa pildiotsijasse. Pildiloomeks ebavajalik osa prismast on ära jäetud, lisades veel kolm tahku, andes pentaprismale spetsiifilise kuju. Pentapeegeldeid on kahte tüüpi - pentaprisma ja pentapeegel. Prisma on lihvitud ühest tervest klaasitükist, mille kolm peegeldavat tahku on hõbetatud. Pentapeegel kasutab prisma peegelpindade asemel kolme õigesse asendisse seatud klaaspeeglit. Pentapeegel on odavam ja kergem kui pentaprisma, aga peeglite puhul siseneb valgus klaasi ja väljub sellest kolm korda - iga peegli ees - ja iga kord nurga all, mis põhjustab valguskadu ja muudab kujutise pildiotsijas tuhmimaks ja ebatervamaks. Prisma puhul siseneb valgus klaasi üks kord ja väljub samuti üks kord ning mõlemal puhul täisnurga all.