Redaktsioon: 28. september 2011, kell 14:18 redigeeri 90.190.202.197 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. september 2011, kell 14:22 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 397 muudatust P Tühistati kasutaja 90.190.202.197 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Luckas-bot. Uuem muudatus →
1. rida: ~~stele~~'''Lastekirjanduseks''' kõige laiemas tähenduses peetakse [[laps\|laste]] poolt [[lugema\|loetavat]] ja/või lastele mõeldud lugemisvara. Lastekirjandus hõlmab ühtviisi neid [[raamat]]uid, mille lapsed ise on omaks võtnud kui ka neid raamatuid, mis on lastele [[kirjutama\|kirjutatud]] või lastele [[sobiv]]aks hinnatud mingi [[autoriteet\|autoriteedi]] ([[literaat\|literaadid]], [[õpetaja]]d, [[kirjastus\|kirjastajad]], [[lapsevanem\|vanemad]] jne) poolt.▼ ~~Miks?~~ ▲stele [[kirjutama\|kirjutatud]] või lastele [[sobiv]]aks hinnatud mingi [[autoriteet\|autoriteedi]] ([[literaat\|literaadid]], [[õpetaja]]d, [[kirjastus\|kirjastajad]], [[lapsevanem\|vanemad]] jne) poolt. ===Üldiseloomustus=== 8. rida ⟶ 7. rida: Oluliseks eripäraks lastekirjanduses on [[tekst]]i ja [[pilt\|pildi]] [[sümbioos]], mistõttu on võrdselt tähtsad nii kirjaniku- kui [[kunstnik\|kunstnikutöö]]. Tihti on lasteraamatus pilti rohkem kui kirjandust. Ka esimene teadaolev spetsiaalselt lastele loodud raamat on pigem [[pildiraamat]] — [[1658]]. aastal ilmus "[[Orbis Pictus]]", [[tšehhi]] haritlase [[Jan Ámos Komenský]] pildiatlas lastele. Spetsiaalselt lastele mõeldud lastekirjanduse põhiline eripära on lugeja ea eripära arvestamine ([[adressaaditunnetus]]). ~~Miks? Sest ma tahan Ütles üks puujalaga poiss:)~~ [[Kirjandussotsioloog]] [[Hannes Hüttner]] on öelnud, et lastekirjandus oli kaua aega pedagoogiline provintsikirjandus (Hüttner 1979:97).

Lastekirjandus: erinevus redaktsioonide vahel