Arutelu:Iseseisvus: erinevus redaktsioonide vahel

Iseseisvuse ja suveräänsuse samastamine ei ole õigustatud ja võib tekitada segadust. Suveräänsus on keerukam kontseptsioon ning rahvusvahelise õiguse teoorias on iseseisvus üks suveräänsuse tahke. Vrdl Ants Piip 1936. aastal:

''Mainitud suveräänsuse jaotuse mõju leiame ka Eesti vabariigi põhiseaduses, kus § 1 lausub järgmiselt: „Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on rahva käes." Sisesuveräänse juriidilise isiku võime korraldada riiklikku elu oma" tahtmise järgi on väljendatud siin sõnaga „iseseisev", kuna Eesti vabariigi sõltumatu võime astuda suhetesse teiste välisriikidega kui sarnane sarnasega ehk tema välissuveräänsus on tähendatud sõnaga „rippumatu". Just viimane, s. o. rippumatus ehk sõltumatus (independance, Unabhängigkeit) on iseloomustav Eesti rahvusvahelisele personaalsusele, mitte aga „iseseisvus", mida ta võiks nautida, ka kuuludes mõne teise riigi välissuveräänsuse alla, olles viimase protektoraadiks, autonoomseks osaks või osariigiks.''