Redaktsioon: 24. september 2011, kell 16:21 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 090 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. september 2011, kell 17:42 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 090 muudatust P →‎Elulugu Uuem muudatus →
32. rida: Rein Kilk sündis ajalooõpetajate perekonna esimese lapsena.<ref name="Raidla 2005">Peeter Raidla. "Rein Kilk – miljonisadu saksofonihelide saatel", Äripäeva Kirjastus 2005</ref> [[1971]]. aastal lõpetas Kilk Tartu 5. keskkooli ehk praeguse [[Tartu Tamme Gümnaasium\|Tamme Gümnaasium]]i ja andis paberid sisse [[Tartu Ülikool]]i [[õigusteadus]]e erialale. Seal võeti ta vastu [[kaugõpe\|kaugõppesse]] ja kuna kohustuslikust sõjaväeteenistusest vabastati ainult arstliku tõendi alusel või päevases õppes olijad, pidi ta juba [[1972]]. aasta maikuus ~~algust~~ehk enne esimese õppeaasta lõppu ~~tegema~~alustama kaheaastase väeteenistusega, mis möödus peamiselt [[Ukraina]]s.<ref name="Raidla 2005"/> Pärast sõjaväest naasmist asus ta taas kaugõppesse ning läks tööle [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut]]i laborandi ametikohale. Seda viimast küll vaid ligikaudu pooleks aastaks. Edasi liikus ta [[Tartu näidissovhoos]]i, kus töötas kraavikaevajana ja tutvus muu hulgas lähemalt ka köögiviljakasvatusega, millest sai hiljem tema esimene äriline tegevus.<ref name="Raidla 2005"/> Pärast sõjaväeteenistuse lõppu sai ühtlasi alguse ka Kilgi aktiivne sportlasekarjäär, mis möödus spordiühingus [[Jõud (spordiühing)\|Jõud]] ja mille kestuseks oli kokku umbes seitse aastat. Jooksutreeninguid [[Elmot Heido]] treenerikäe all alles 21. eluaastal alustanud tulevane ärimees seadis eesmärgiks olümpiavõitjaks saamise. Nõnda jõudis ta [[Nõukogude Liit\|NSV Liidu]] meistrikandidaadi normini nii [[pikamaajooksud\|pikamaajooksus]] kui ka [[mitmevõistlus (kergejõustik)\|mitmevõistluses]]. Kui ta siis [[10 000 meetri jooks]]us 30.39-ga Eesti hooaja edetabelis viiendat kohta hoidis (tolleaegne Eesti rekord oli 1978. aastal [[Enn Sellik]]u poolt joostud 27.40,61, mis on jäänud tänase päevani Eesti rekordiks sellel distantsil<ref>[http://www.kergejoustik.ee/content/index.php?option=com_content&task=view&id=2876&Itemid=238 Kergejoustik.ee > Eesti rekordite areng > Meeste 10 000 meetri jooks]</ref>), leidis Kilk viimaks, et olümpiavõitjaks tema sündinud ei ole. 1981. aastal jäi sport tagaplaanile.<ref>[http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=7405 "Rein Kilk tahtis saada olümpiavõitjaks"] Maaleht, 14. detsember 2006 </ref> Teekond äri juurde sai samuti alguse tänu spordile, kuna üks Kilgi treeningukaaslane, [[800 meetri jooks]]ja Einar Sõrra, kasvatas [[Elva]] lähistel [[kurk]]e ning nähes selles head teenimisvõimalust sai ka tulevane ärimees innustust 1981. aastal oma esimese kurgimaja püstipanekuks. Sellega oli seotud ka töö Tartu näidissovhoosis. Kuna köögivilju sai kasvatatud aga üle tollel ajal lubatud normi, siis ohustas teda ka kriminaalasi. Aasta hiljem alustas ta [[roosid]]e kasvatamist ja see tegevus jätkub Marga Roosikasvatuse kaudu tänapäevani.<ref name="Raidla 2005"/> 1980ndate lõpus kuulus Rein Kilk [[Rahvarinne\|Rahvarinde]] volikogusse ja Rahvarinde saadikuna ka [[Tartu]] linna 1989. aastal valitud volikokku.

Rein Kilk: erinevus redaktsioonide vahel