Redaktsioon: 15. august 2011, kell 21:12 redigeeri Luckas-bot (arutelu \| kaastöö) Robotid 124 668 muudatust P r2.7.1) (robot lisas: az:İfratkeçiricilik ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. september 2011, kell 09:54 redigeeri eemalda Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 286 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: [[Pilt:Supraleitung.jpg\|right\|222px\|thumb\|[[Meissneri effekt]] ]] Nähtuse avastas [[1911]]. aastal Hollandi füüsik [[Heike Kamerlingh~~-Onn~~ Onnes]]es, õieti tema doktorant [[Gilles Holst]], kes leidis, et veeldatud [[heelium]]isse (temperatuur 4 K ehk –269 °C) paigutatud elavhõbeda elektritakistus muutub hüppeliselt nulliks. Pahandanud doktorandiga täiesti ebausutavate tulemuste pärast, istus juhendaja ise aparaatide taha ning tema hämmastuseks leidsid õpilase mõõtmised korduvalt kinnitust. Leninumaid materjalid ülijuhtivuse saamiseks on NbTi ([[nioobium]]-[[titaan]]) ja Nb<sub>3</sub>Sn (nioobium-[[tina]]) [[sulam]]id. Tänapäeval rakendatakse ülijuhtivust laialdaselt [[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia\|tuumamagnetresonantsspektromeetrites]], [[tomograafides]], jt., seadmetes.

Ülijuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel