Fridtjof Nansen: erinevus redaktsioonide vahel

== Nansen teadlaseTeadlane ja maadeavastajanamaadeavastaja ==

Nansen õppis Kristiania ([[Oslo]]) [[Oslo ülikool|ülikool]]is [[zooloogia]]t. Ta uskus, et valitud erialal on tal parimad võimalused välitingimustes töötamiseks. Hiljem on ta oma otsust siiski kahetsenud ning arvanud, et õigem valik oleks olnud [[füüsika]] ja [[matemaatika]], mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseeruda [[okeanograafia]] alal. [[1888]] sai Nansen [[doktorikraad]]i.

Esimese [[ekspeditsioon]]i tegi ta [[1882]]. aastal Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot [[mereloomad]]e ja [[jääolud]]e kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, miset ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Ta hakkas mõtlema, kust võib pärit olla puit[[ajupuit]], mille ta leidis [[Gröönimaa]] lähedalt [[ajujää]]lt. Ta arvas, et [[ajupuit]] on pärit [[Siber]]ist ning Gröönimaa lähedale triivinud koos jääga üle [[põhjapoolus]]e või selle lähedalt.

Kuulsaks sai Nansen kahe [[polaarekspeditsioon]]iga. [[1888]]–[[1889]] ületas ta esimese inimesena [[suusad|suuskadel]] [[Gröönimaa]] [[mandriliustik]]u. Endale iseloomulikul kombel Nansen ei alustanud Nansen oma retke mitte asustatud läänerannikult, vaid elaniketa idarannikult – seda selleks, et lõigata ära taganemistee. See reis tegi temast [[Norra]] rahvuskangelase.

Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis [[1893]]–[[1896]] laeval [[Fram]]. Ekspeditsiooni eesmärk oli kontrollida [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] ajujää [[triiv]]i ideed. Selleks purjetas Nansen piki [[Venemaa]] põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. [[Severnaja Zemlja]] lähedal [[vaierdamine|vaierdas]] ta Frami jääpankade külge. Kokkuvõttes selgusSelgus, et kõik ongi nii, nagu Nansen oli arvanud: jää liigub tõepoolest Põhja-Jäämeres üldiselt tõesti idast läände. Fram väljus jääst [[1896]]. aasta kevadel. Triiv ei kulgenud siiski üle [[põhjapoolus]]e, nagu Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt. Sellepärast üritas Nansen koos [[Hjalmar Johansen]]iga jõuda poolusele suuskadel ja koerte abiga. Poolusele nad ei jõudnud, kuid käisid ära kaugemal põhjas kui ükski inimene enne neid, jõudes [[põhjalaius]]ele 86° 14'. Et tagasiteed triivivale laevale oli võimatu leida, liikusid nad lõunasse [[Franz Josephi maa]] suunas. Seal olid nad sunnitud talvituma, toitudes [[jääkaru]]dest ja [[morsk]]adest. Tagasi Norrasse jõudsid nad järgmisel kevadel [[Suurbritannia|Briti]] ekspeditsiooni abiga. Nädal pärast nende saabumist jõudis Norrasse tagasi ka Fram. Norra rahvas võttis Nanseni ja ta meeskonnakaaslased vastu ekstaatilise vaimustusega. Rahvus, kes püüdles iseseisvuse poole, vajas kangelasi, et tõsta oma eneseusku.

[[1906]]–[[1908]] oli ta Norra [[saadik]] [[Suurbritannia]]s. Nansen oli esimene Norra esindaja [[1920]] asutatud [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]]s. Seal tegeles ta [[sõjavang]]ide [[vangide vahetamine|vahetamise]] küsimustega ningja [[1921]]. aasta [[Volgamaa näljahäda]] leevendamisega.

* “Fridtjof"Fridtjof Nansen'i reisijuhtumised Põhja-Jäämere jääl ja pimeduses”pimeduses" I-III; eesti keelde toimetanud [[Mihkel Neumann]]. Hermanni kirjastus, [[Tartu]] [[1898]]–[[1899]] (128 + 142 + 103 lk.)

* “Öös"Öös ja jääs”jääs" (Fridtjof Nanseni ekspeditsioon 1893-1896). Tõlkinud [[Julius Säkk]]. A. Org’iOrg'i kirjastus, [[Tallinn]] [[1923]], 122 lk.

* “Suuskadel"Suuskadel läbi Gröönimaa”Gröönimaa". Tõlkinud [[August Hanko]], eessõna kirjutanud [[Edgar Kant]]. [[Loodus (kirjastus)|Loodus]], Tartu / Tallinn 1938; teine, faksiimiletrükk: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[1996]] (järelsõna: [[Rein Põder]] ja [[Aarend-Mihkel Rõuk]])

* “""Fram" Polaarmeres”Polaarmeres" I-II; norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]. Sari [[Maailm ja mõnda]]. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn [[1959]] (421 + 388 lk.)