Louis Daguerre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.5) (robot lisas: jv:Louis-Jacques-Mandé Daguerre |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Louis Daguerre 2.jpg|thumb|[[Jean-Baptiste Sabatier-Blot]]. Louis Daguerre'i portree. Dagerrotüüpia, 1844.]]
Loius- Jacques- Mandé Daguerre sündis Cormeilles-en-Parisis, [[Val-d'Oise]]'is, Prantusmaal. Ta hakkas tööle kui arhitekti õpipoisina ning juba 16. eluaastaks oli ta Pariisi teatri lavakujundaja assistent. Ta oli eriti leidlik valguse suunamisega ja -efektidega ning abistas veel teisigi teatreid Pariisis.
Ta lõi "muljetavaldavate illusioonide teatri", mille ta nimetas [[Diorama]]ks. See oli näitus suurtest piltidest, mis olid tehtud kuulsates kohtades koos muutuvate valgusefektidega.
Daguerre kasutas abiks maalimiseks tavaliselt [[camera obscurat]]. 1826. aastal tutvus ta [[Nicéphore Niépce]] tööga, keda peetakse esimese jäädava foto loojaks. 4. jaanuaril 1829 ühendasid nad jõud.
Kahjuks jäi nende koostöö lühikeseks, kuna Niépce suri 1833. aastal. Daguerre jätkas eksperimenteerimist üksi ning tegi oma suuravastuse täiesti kogemata. 1835. aastal pani ta exposed plate'i oma keemiakappi ning mõned päevad hiljem oma üllatuseks avastas ta, et varjatud kujutis on ilmunud. Daguerre järeldas, et see juhtus tänu elavhõbeda aurudele, mis olid tulnud katkisest kraadiklaasist. See avastus oli väga tähtis, kuna nüüd oli võimalik pilte ilmutada kaheksa tunni asemel vaid poole tunniga.
Kuigi ta teadis nüüd, kuidas neid pilte teha, siis alles 1837 oli ta võimeline neid parandama. Uue protsessi nimeks sai daggerrotüüpia.
Daguerre hakkas oma leiutisele otsima sponsoreid, kuid keegi ei olnud eriti huvitatud. Ta pöördus Prantsuse Teaduste Akadeemia sekretäri [[Francois Arago]] poole, kes nägi leiutises potentsiaali kunstile ja teadusele ning teatas sellest leiutisest akadeemia töökoosolekul juba 7. jaanuaril 1839. Arago pakkus, et Prantsuse riik ostab leiutise ja kingib selle õigused kogu maailmale; Daguerre’ile määrati eluaegne pension.
Avastus tehti maailmale lõplikult teatavaks 19. augustil 1839, kui Prantsuse valitsus ostiski endale daggerrotüüpia õigused. Naljakas on see, et sama protsess oli patendeeritud ka Inglismaal ja Wales'is, 14. augustil- ainult viis päeva varem.
10. juulil 1851. aastal Daguerre suri Bry-sur-Marne'is südamerabanduse tagajärjel.
{{http://www.rleggat.com/photohistory/history/daguerr.htm}}
{{http://www.metmuseum.org/toah/hd/dagu/hd_dagu.htm}}
{{DEFAULTSORT:Daguerre, Louis}}
| |||