Ava peamenüü

Muudatused

P
Eukarüootide päritolu küsimus on veel üsna ebaselge. Kuidas ja millis(t)est [[prokarüoodid|prokarüootide]] rühma(de)st on nad kujunenud? Millal tekkisid esimesed eukarüoodid? Kas eukarüoodid tekkisid umbes samal ajal kui esimesed prokarüoodid (nn. kolm domeeni: ''Bacteria'', ''Archaea'' ja ''Eucarya''; Woese ''et al.'', 1990), hoopis tunduvalt hiljem ja mingist bakterite (''Bacteria sensu'' Woese) harust (Cavalier-Smith, 2002) või hoopis kahe prokarüoodi ühinemisel (nt. Rivera & Lake, 2004), pole veel päris kindlaks tehtud. Vanimad eukarüootide [[kivistised]] on 1,5 (võibolla isegi 1,7-1,9) miljardit aastat vanad, kuid neid ei ole võimalik kindlalt paigutada ühessegi tänapäeval elavasse rühma (Javaux ''et al.'', 2003; Katz ''et al.'', 2004).
 
Eukarüootide [[evolutsioon]]is on olulist rolli mänginud [[endosümbiont|endosümbioos]]. Kahte tüüpi organellid – [[plastiidid]] ([[kloroplastid]]) ja [[mitokondrid]] – pärinevad kunagi eukarüoodi poolt [[fagotsütoos]]i teel omandatud bakteritest. Mitokonder pärineb [[α-proteobakter]]ist ning algselt ilma mitokondrita eukarüoote pole suure tõenäosusega olemas. Kõikidel [[Amitokondriaalsed eukarüoodid|amitokondriaalsetel]] (mitokondrita) eukarüootidel on kindlaks tehtud, et neil kas on kunagi olnud mitokonder (tõenduseks on tüüpiliste mitokondri [[geen]]ide esinemine rakutuumas) või on see tugevalt redutseerunud e. taandarenenud (näiteks [[hüdrogenosoom]]ideks, [[mitosoom]]ideks). Kloroplastide evolutsioon on pisut keerulisem. Primaarne endosümbioos (eukarüoot neelab [[tsüanobakter]]i, kellest kujuneb sümbiont) leidis aset [[liitvetikad|liitvetikate]], [[punavetikad|punavetikate]] ja [[rohevetikad|rohevetikate]] (kellest pärinevad kõik maismaataimed) ühisel eellasel. Sekundaarse endosümbioosi (eukarüoot neelab juba kloroplastiga varustatud eukarüoodi) juhtumeid on olnud rohkem. On kahte tüüpi sekundaarsete plastiididega vetikaid – ühtede plastiidid on pärit punavetikast ja teiste omad rohevetikast. Punavetika tüüpi plastiidid on järgmistel rühmadel: [[neelvetikad]] (''Cryptophyta''), [[haptofüüdid]] (''Haptophyta''), [[stramenopiilid]] (''Heterokonta''; nt. [[pruunvetikad]], [[ränivetikad]]) ja vaguviburvetikad (''Dinoflagellata''). Rohevetika-tüüpi plastiidid on ''Chlorarachniophyceae'' (''[[Rhizaria]]'') ja ''Euglenida'' (''[[Excavata]]'') esindajate seas. Üldiselt arvatakse, et kaks viimati mainitud vetikarühma omandasid rohevetika sõltumatult. Küsimus, kas punased plastiidid pärinevad ühest eellasest (''[[Chromalveolata]]'' hüpotees) või on iga ülal mainitud rühm need omandanud sõltumatult, on veel ebaselge (Katz ''et al.'', 2004). [[Vaguviburvetikad|Vaguviburvetikate]] (''Dinoflagellata'') seas on ette tulnud ka tertsiaarset endosümbioosi (see tähendab sekundaarse plastiidiga eukarüoodi omastamist).
 
== Eukarüootide mitmekesisus ==
18

muudatust