Leo Näpinen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Bml~etwiki (arutelu | kaastöö) |
|||
13. rida:
Kõik füüsikalis-matemaatilised teooriad põhinevad kahel eeldusel, mis on meie igapäevakogemusega vastuolus: esiteks, [[aeg]] on sama sümmeetriline nagu [[ruum (füüsika)|ruum]], teiseks, [[geomeetria]] kujutab kindlusega [[füüsikaline maailm|füüsikalist maailma]]. Täppisteadus põhineb matemaatikal ja kasutab [[eksperiment]]e, püüdleb [[täpsus]]e poole ning [[modelleerimine|modelleerib]] [[füüsikaline objekt|füüsikalisi objekte]] matemaatika abil nii, et [[ennustamine (teadus)|ennustada]] teatud tendentse ja seletada süsteemide teatud kvantitatiivseid aspekte ning kasutada loodust inimese vajadusteks. F-teadus on asendanud [[Aristoteles]]e kvalitatiivse kosmose kvantitatiivse füüsikalise universumiga, mille matemaatiline struktuur ei saa haarata kogu maailma. Teadus on küll toonud kaasa tehnilisi ja tööstuslikke saavutusi; kuid kuna täppisteadus põhineb samastamise põhimõttel, siis avastatud nähtust samastatakse juba tuntud nähtusega. Seetõttu ei saa ta kirjeldada igapäevaelus täheldatavat uute nähtuste ilmumist. [[Normaalteadus]] [[Thomas Kuhn]]i järgi ei püüa avastada uut, vaid paigutada maailm olemasolevasse [[paradigma (Kuhn)|paradigma]]sse.<ref>Näpinen 2011:75–76</ref>
Täppisteadus uurib looduse puhtkvantitatiivseid aspekte. Looduse jooned, mis on seotud inimeste ja nende igapäevaeluga, ([[pöördumatus]], mittestabiilsus, mittereeglipärasus, [[vaadeldamatu keerukus]], [[loov kaos]], [[kvalitatiivne mitmekesisus]], ruumiline ja ajaline mitteühetaolisus, [[kordumatus]], ajaloolisus, loovus, [[uudsus]], [[ainulaadsus]], [[ennustamatus]] jt), millega puutusid kokku [[sünergeetika|sünergeetikud]] ([[Ilya Prigogine]], [[Manfred Eigen]], [[Hermann Haken]], [[Stuart Kauffman]]), ei ole
{{pooleli}}
==Viited==
| |||