Rein Vihalemm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
[[1979]]. aastast on Vihalemm [[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]]e liige, [[1996]]. aastast selle juhatuse ja [[2001]]. aastast volikogu liige, praegu teadusfilosoofia ja -metodoloogia sektsiooni esimees. Tartu Ülikooli filosoofia osakonna magistri- ja doktoriväitekirjade kaitsmisnõukokku kuulub ta alates selle asutamisest [[1992]]. aastal, 1995-1998 oli ta nõukogu aseesimees ja 1998-2004 esimees. Rein Vihalemm on ka [[Rahvusvaheline Keemiafilosoofia Selts|Rahvusvahelisse Keemiafilosoofia Seltsi]] asutajaliige ([[1997]]). [[2005]]. aastast on ta [[Eesti Maaülikool]]i [[Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus]]e nõukogu liige.
Vihalemm on uurinud [[teaduslik tunnetus|teadusliku tunnetuse]] ajalugu ja [[teaduse metodoloogia|metodoloogia]]t.
==Ideed ja vaated== ===F-teadus ja teaduste liigitus=== {{vaata|f-teadus}} Tema liigituse järgi jagunevad teadused kolmeks: [[F-teadus|f-teadused]] (näiteks [[füüsika]]), [[loodusloolised teadused]] ning [[humanitaar-sotsiaaluuringud]].<ref>Tiit Kändler [http://www.epl.ee/news/melu/eesti-filosoofi-mitme-plaaniline-teadusmaailm.d?id=51165659 "Eesti filosoofi mitme-plaaniline teadusmaailm"] EPL, 16. aprill 2009 (vaadatud 29. augustil 2011)</ref> ===Praktiline realism===
{{vaata|Praktiline realism}}
Rein Vihalemm pooldab [[teadusfilosoofia]]s [[praktiline realism|praktilist realismi]], mis on iseloomustatav viie teesiga:
"1) [[teadus]] ei kujuta maailma, "nagu ta tegelikult on" jumala vaatepunktist;
2) tõsiasi, et maailm ei ole ligipääsetav sõltumatult [[teooria]]test – või täpsemalt öeldes [[paradigma]]dest (praktikatest) – mida teadlased välja töötavad, ei tähenda, nagu [[Hilary Putnam|Putnam]]i [[seesmine realism]] (või [[sotsiaalkonstruktivism]]) oleks aktsepteeritav;
3) teadus kui teoreetiline tegevus on vaid üks aspekt sellest (teadusest) kui praktilisest tegevusest, mille põhivorm on teaduslik [[eksperiment]], mis omakorda leiab aset reaalses maailmas, olles eesmärgipärane ja kriitiliselt teooriast juhinduv konstruktiivne, manipulatiivne, materiaalne sekkumine loodusesse;
4) teadus kui [[praktika]] on ka ühiskondlik-ajalooline tegevus, mis muu hulgas tähendab, et teaduslik praktika sisaldab ka normatiivset aspekti, ja see omakorda tähendab, et maailm, nii nagu ta on teadusele ligipääsetav, pole samuti [[norm]]idest vaba;
5) kuigi mitte naiivne ega metafüüsiline, on see kindlasti [[realism (teadus)|realism]], sest see väidab, et see, mis on teadusliku praktika kujul antud, on reaalse maailma aspekt."<ref>Vihalemm 2011:48</ref>
== Tunnustused ==
| |||