Muuseum: erinevus redaktsioonide vahel

19. sajandil hakkas kujunema [[museoloogia]] teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega [[institutsioon]]iks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimesete eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed [[rahvusmuuseum]]id (Ungari Rahvusmuuseum 1802, Tšehhi Rahvusmuuseum 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid (Kopenhaageni Etnograafiamuuseum, 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon – muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis [[vabaõhumuuseum]], milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös.

 

 

Tänapäeval on kõige rohkem [[ajaloomuuseum|ajaloo]]-, [[arheoloogia]]-, kunsti-, [[etnograafia]]-, tarbekunsti-, teadus-, ja tehnika-, loodus-, relva- ja sõjaajaloo-, põllumajandus-, vabaõhu-, muusika-, teatri-, kirjandus-, koha- ja [[memoriaalmuuseum]]e.