Gregor Mendel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Priitp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
5. rida:
Mendel sündis Austrias Heinzendorfis (praegu [[Hynčice]] [[Tšehhi]]s). Lapsepõlves töötas ta aednikuna ning hiljem käis Olmützi (praegu ([[Olomouc]]) Filosoofiainstituudis. Aastal [[1843]] läks ta Brunni (prargu [[Brno]]) [[augustiinid|augustiini]] [[klooster|kloostrisse]]. Hiljem saadeti ta õppima [[Viini ülikool]]i.
 
Nii ülikooli professorid kui ka kaasmungad õhutasid Mendelit uurima [[taimed]]e [[muutlikkus]]t. Ta alustas uurimustööd kloostri [[katseaed|katseaias]]. Ajavahemikus [[1856]]–[[1863]] kasvatas ja uuris MemdelMendel umbes 28 000 [[hernes|herne]]taime. Ta tegi katsetest kaks üldistust, mis hiljem said tuntuks [[Mendeli seadused|Mendeli seaduste]] nime all. Hiljem on tema katsetulemuste üle palju vaieldud. Nimekale statistikule [[Ronald Fisher]]ile tundusid tema tulemused ebausutavatena. Katsete kordamine näitas siiski, et need on õiged, kuigi tema katsed on paljudele siiski mõistatuseks jäänud.
 
Mendel esines ettekandega ''[[Versuche über Pflanzenhybriden]]'' kahel Brunni Looduslooseltsi koosolekul [[1865]] ning avaldas selle [[1866]] selle seltsi toimetistes. Tema ideede tähtsust mõisteti alles [[20. sajand]]i alguses. Aastal [[1900]] taasavastasid tema kirjutise lõpuks [[Hugo de Vries]], [[Carl Correns]] ja [[Erich von Tschermak]] ning need aitasid kaasa [[sünteetiline evolutsioniteooriaevolutsiooniteooria|sünteetilise evolutsiooniteooria]] kujunemisele.
 
Mendel suri 6. jaanuaril 1884 Brunnis [[Austria-Ungari]]s (praegu [[Brno]] [[Tšehhi]]s).