Rünnak Pearl Harborile: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) →Sõjalised tagajärjed: enam-vähem valmis, kindlasti vajab toimetamist ja täiendamist infoga Pearl Harborist kui sümbolist ja selle kajastamisest kultuuris, aga põhiinfo annab kätte |
||
216. rida:
===Sõjalised tagajärjed===
Kümme tundi pärast Pearl Harbori ründamist korraldas Jaapan üllatusrünnaku ka Ameerika Ühendriikide lennuväele [[Filipiinid]]el. [[Taiwan]]i saarelt lähtunud õhurünnakus, mis toimus kohaliku aja järgi [[8. detsember|8. detsembril]] [[1941]] kell 12.35, hävitati [[Luzon]]i saarel [[Clark Field]]i õhuväebaasis paiknenud ameeriklaste [[B-17]] pommitajad. Mõneks ajaks oli Ameerika Ühendriikide sõjaline võimsus nii merel kui ka õhus murtud.
Pikemas perspektiivis oli siiski tegemist vaid taktikalise võiduga lahingus, kuid kaotusega sõjas. Seda tunnistasid mitmed Jaapani ohvitserid juba vahetult rünnaku järel. Pearl Harboris ei asunud rünnaku ajal ühtegi ameeriklaste [[lennukikandja]]t, samuti jäi terveks ameeriklaste [[allveelaev]]astik. Neid suudeti kasutada edukalt puuduvate lahingulaevade asemel Jaapani sõjalaevastiku edasiste rünnakute tõrjumisel ja ka suurem osa kahjustatud lahingulaevu pöördusid pärast remonti aastatel [[1942]]–[[1944]] teenistusse tagasi.
Veelgi enam, ekslikuks osutusid mõned admiral [[Isoroku Yamamoto|Yamamoto]] strateegia põhialused. Esiteks, rünnak Pearl Harborile oli tegelikult tarbetu, sest ameeriklased olid juba [[1940]]. aastal otsustanud loobuda kavast pidada Vaiksel ookeanil ulatuslikku meresõda ega kavatsenud isegi Filipiinide ründamise korral vastata sellele omapoolse sõjalaevade rünnakuga. Seda infot polnud Jaapani luure suutnud välja selgitada. Teiseks ülehindas ta lahingulaevade rolli meresõjas ning alahindas lennukikandjate ja allveelaevade tähtsust. Just allveelaevad põhjustasid edaspidi jaapanlastele kõige enam kahju nii sõjaliselt kui ka majanduslikult, takistades meretransporti. Kolmandaks, tingituna eelmisest valearvestusest, olid Pearl Harboris sihtmärgid valesti valitud, sest rünnakust jäid puutumata nii allveelaevade dokid, kütusemahutid kui ka mereväebaasi vana haldushoone. Viimases asus nimelt ameeriklaste [[krüptograafia]]üksus ''[[Station HYPO]]'', mis etendas edasistel aastatel olulist rolli jaapanlaste rünnakuplaanide ja laevastike liikumise teadasaamisel kodeeritud sõnumite eduka pealtkuulamise ja dešifreerimise teel.
==Kasutatud kirjandus==
*[[John Willard Toland|Toland, John]]. ''The Rising Sun: The Decline and Fall of the Japanese Empire 1936–1945''. Barnsley: Pen & Sword Military Classics, 2005. ISBN 1844153045.
*[[Hedley Willmott|Willmott, H.P.]] ''The Barrier and the Javelin: Japanese and Allied Pacific Strategies, February to June 1942.'' Annapolis, MD: Naval Institute Press, 1983. ISBN 0870210920.
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]]
| |||