Redaktsioon: 12. mai 2006, kell 08:29 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 397 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. mai 2006, kell 08:44 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 397 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat''' ehk '''kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat''' ehk '''alumiiniumkaaliummaarjas''' (aktsepteeritud lühendnimetus '''alumiiniumkaaliumsulfaat'''; [[triviaalnimetus]]ed '''maarjajää''', [[mineraal]]ina '''maarjas''' ja, '''alaun''', [[keemiline valem]] AlK(SO<sub>4</sub>)<sub>2</sub>·12H<sub>2</sub>O, ka K<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>·Al<sub>2</sub>(SO<sub>4</sub>)<sub>3</sub>·24H<sub>2</sub>O) on [[alumiiniumkaaliumsulfaat\|alumiiniumkaaliumsulfaadi]] [[kristallhüdraat]]. ==Füüsikalised omadused== Maarjajää on valge kristalliline [[pulber]], moodustab ka suuri läbipaistvaid värvituid [[oktaeeder\|oktaeedrilisi]] [[kristall]]e. Kristalle kasvatatakse kuumast küllastunud vesilahusest. Kui kristall pikemat aega õhu käes seisab, moodustub selle pinnale õhuke valge läbipaistmatu murenenud aine kile. [[Sulamistemperatuur]] umbes 92 või 93°C, 200°C juures laguneb. Kuumutamisel sulab maarjas algul oma kristallisatsioonivees, lõpuks jääb järele lõtv valge läbipaistmatu mass ([[põletatud maarjas]], ''alumen ustum''). [[Tihedus]] 1,76 g/cm<sup>3</sup>, [[erikaal]] Koppi järgi 1,924. [[Kristallisatsioonivesi\|Kristallisatsioonivee]] sisaldus on umbes 45%. [[Lahustumine\|Lahustub]] [[vesi\|vees]] väga hästi, [[etanool]]is ei lahustu. [[Lahustuvus]] vees kasvab temperatuuri tõustes oluliselt. See on 20°C juures 20 g/l, 80°C juures umbes 2 kg/l. 15. rida ⟶ 17. rida: ==Ettevaatusabinõud== ~~tuleb~~Tuleb vältida maarjajää ~~tomu~~tolmu sissehingamist ning aine sattumist nahale ja silma. Suurtes kogustes sööduna võib mõjuda kahjulikult. ==Kasutamine== 25. rida ⟶ 27. rida: [[Toiduainetööstus]]es kasutatakse maarjajääd tähisega '''E 522''' [[happesuse regulaator]]i ja [[stabilisaator]]ina. Das [[spezifisches Gewicht\|spezifische Gewicht]] wird von Kopp zu 1,924 angegeben. Beim Erwärmen schmilzt der Alaun zunächst in seinem Kristallwasser und hinterlässt schließlich eine lockere, weiße, undurchsichtige Masse, die man gebrannten Alaun (Alumen ustum) nennt. Seine [[Löslichkeit]] ist in heißem Wasser sehr groß, in kaltem sehr gering, so dass die Reindarstellung verhältnismäßig leicht gelingt; die Lösung reagiert sauer. Als häufigste [[Kristallsystem\|Kristallform]] zeigt sich das Oktaeder, an welchem zuweilen die Würfelflächen abstumpfend auftreten. Besonders ist dies bei dem früher seiner Reinheit wegen hochgeschätzten römischen Alaun der Fall, welcher deshalb auch kubischer oder Würfelalaun genannt wurde. Die Würfelform lässt sich dadurch erzielen, dass man zu der heißen konzentrierten Lösung Pottasche ([[Kaliumcarbonat]]), Soda ([[Natriumcarbonat]]) oder [[Ammoniak]] hinzusetzt, bis ein bleibender Niederschlag entsteht, und dann erst erkalten lässt. Solche [[Kristall]]e heißen neutraler oder abgestumpfter Alaun und sind, chemisch betrachtet, basische Salze. {{lisapildid}}

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat: erinevus redaktsioonide vahel