'''Zoosemiootika''' on [[biosemiootika]] haru, mis uurib loomade [[omailm]]a ja [[kommunikatsioon]]i semiootilise lähenemise alusel.
See teadusharu tegeleb loomade keskkonnasuhte ja kommunikatsiooni märgiliste aspektidega, inimkeele ja -kultuuri bioloogiliste eeldustega ning loomade kujutamisega kultuuris. Zoosemiootika uurib ka inimese ja loomade vahelisi suhteid, kirjeldades selliseids.h hübriidseid nähtusi ja keskkondi (nt. loomaaiad), kus on võimatu eristada kultuurilist ja bioloogilist alget.
Zoosemiootika rajasidlähtub [[Jakob von Uexküll]]i omailmateooriast ja [[Thomas Sebeok]].i Tänapäevalkommunikatsioonikäsitlusest kuuluvad(neist tuntumateviimane zoosemiootikuteon sekkazoosemiootika mõiste autoriks). Zoosemiootika jaoks on olulised näitekszoobioloogi [[JesperHeini HoffmeyerHediger]] Taanisti, postkolonialismiornitoloogi ja teoreetikkommunikatsiooniuurija [[GrahamPeter HugganMarler]]i Suurbritanniast,ja kognitiivetoloogiabioloogiateoreetiku üks[[Günter rajajaidTembrok]]i tööd. Tänapäeval kuuluvad tuntumate zoosemiootikute sekka [[ColinDario AllenMartinell]]i ning fenomenoloogSoomest, muusik[[Dominique jaLestel]] linnulauluPrantsusmaalt uurijaja [[DavidAlmo RothenbergFarina]] USA-stItaaliast. Eestis tegelevad zoosemiootikaga [[Timo Maran]], [[Aleksei Turovski]], [[Kalevi Kull]] jt.
