|
Häälikud jagunevad moodustusviisi ja moodustuskoha järgi:
*täishäälikud[[täishäälik]]ud ehk vokaalid (eesvokaalid ja tagavokaalid; kõrged, keskkõrged ja madalad)
*kaashäälikud[[kaashäälik]]ud ehk konsonandid
*sulghäälikud[[sulghäälik]]ud ehk klusiilid
*hõõrdhäälikud[[hõõrdhäälik]]ud ehk frikatiivid (sh sisihäälikud ehk sibilandid ja ahtushäälikud ehk spirandid)
*külghäälikud[[külghäälik]]ud ehk lateraalid
*värihäälikud[[värihäälik]]ud ehk tremulandid
*ninahäälikud[[ninahäälik]]ud ehk nasaalid
*[[poolvokaal]]id
*poolvokaalid
*[[afrikaat|afrikaadid]]
*huulhäälikud[[huulhäälik]]ud ehk labiaalid
*hammashäälikud[[hammashäälik]]ud ehk dentaalid
*hambasombuhäälikud[[hambasombuhäälik]]ud ehk alveolaarid
*kõvasuulaehäälikud[[kõvasuulaehäälik]]ud ehk palataalid
*pehmesuulaehäälikud[[pehmesuulaehäälik]]ud ehk velaarid
*kurgunibuhäälikud[[kurgunibuhäälik]]ud ehk uvulaarid
*neeluhäälikud[[neeluhäälik]]ud ehk farüngaalid
*kõrihäälikud[[kõrihäälik]]ud ehk larüngaalid
Foneetikas käsitletakse vahel ka häälikust veel väiksemat kõneüksust [[segment]]i.
| 