Abitegu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kribu |
lisa |
||
1. rida:
'''Abitegu''' oli [[feodaal]]se koormise ehk [[teoorjus]]e üheks vormiks, mille aeg ja maht sõltus [[mõis]]a jooksvate tööde vajadustest. Abitöödena tehti tavaliselt hooajatöid nagu [[sõnnikuved]]u, [[külv]], [[viljalõikus]], [[rehepeks]], [[heinategu]], teeremont, [[mõisavoor]]id, [[lambaniitmine]] jms.<ref name="EE" /><ref name="Karindi12" />
Eestis kujunes abitegu [[16. sajand]]il, mil teoorjus muutus mõisades valdavaks.<ref name="EE">Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 1. kd "A-CENT". Tallinn: Valgus, 1995, lk 44</ref>
17. sajandil oli abiteo maht [[Tartumaa]]l suurem kui mujal [[Liivimaa]]l, kuna ühelt poolt oli seal nädalategu tavapärasest väiksem, teisalt asus Tartumaa põllumajandustoodangu peamistest turustuskohtadest kõige kaugemal. Enamik Tartumaa mõisate viinavoore siirdus [[Narva]].<ref name="Karindi12">Aili Karindi "Elust mõisnike ajal: 1503-1919" Luunja, 1999, lk 12</ref>▼
▲[[17.
18. sajandi teisel poolel kippus abiteo maht mõisates seoses mõisatoodangu kasvuga ületama paljude mõisate [[nädalategu|nädalateo]] mahu. ▼
▲[[18.
Kuna abitegu nõuti mõisas ajal, mil tööjõudu vajas samade tööde jaoks ka talu, oli abitegu talupoegade hulgas ebapopulaarne ja põhjustas mitmeidki talurahva vastuhakke.▼
Enne [[1804]]. aastat koostatud vakuraamatuis oli abitegu (eriti Liivimaal) sageli märgitud osaliselt või üldse märkimata. [[1804. aasta talurahvaseadus]] vähendas abitegu järsult, suurendades kohati nädalategu.<ref name="EE" />
▲Kuna abitegu nõuti mõisas ajal, mil tööjõudu vajas samade tööde jaoks ka talu, oli abitegu talupoegade hulgas ebapopulaarne ja põhjustas
==Viiteid==
|