Intel: erinevus redaktsioonide vahel

| tooted = [[mikroprotsessoridmikroprotsessor]]id, [[välkmälu]], [[emaplaat|emaplaadid]], [[kiibistik]]ud, [[võrguliidese kaart|võrguliidese kaardid]], [[Bluetooth]]

Intel oli [[SRAM]] ja [[DRAM]] mälukiipide varajane arendaja ja kuni [[1980. aastad|1980-ndate. aastateni]] kuulus talle enamus selles majandusharus. Intel lõi [[1971]] esimese kommertsmikroprotsessori, kuid see sai alles siis Inteli peamiseks tooteks, kui [[personaalarvuti]]t saatis edu. [[1990. aastad|1990-ndatel. aastatel]] investeeris Intel palju uute mikroprotsessorite arendamisse, eeldades tohutut arvutituru kasvu. Intel tõusiski turuliidriks, olles suurim mikroprotsessorite tootja. Intel kasutas oma turuosa hoidmiseks, peamiselt oma konkurendi [[AMD]] vastu, agressiivset ja vahel vastumeelsust tekitanud taktikat ning võitles [[Microsoft]]iga kontrolli pärast arvutitööstuse tuleviku üle.<ref>{{cite news |first=Dan |last=Goodin |coauthors= |title=''Microsoft's holy war on Java'' |date=23. september 1998 |publisher=CNET News.com |url=http://www.news.com/2009-1001-215854.html |work=news.com |pages= |accessdate=7. jaanuaril 2008 |language=}}</ref><ref>{{cite news |first=Lea |last=Graham |coauthors= |title=''USA versus Microsoft: the fourth week'' |date=14. detsember 1998 |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/special_report/1998/04/98/microsoft/215645.stm |work=[[BBC News]] |pages= |accessdate=7. jaanuaril 2008 |language=}}</ref>

Inteli asutasid [[1968]] Gordon Moore ("[[Moore'i seadus]]e" looja, [[keemik]] ja [[füüsik]]) ning Robert Noyce (füüsik ja [[mikroskeem]]ide kaasleiutaja), kui nad lahkusid ettevõttest [[Fairchild Semiconductor]]. Nad ei olnud ainukesed, kes läksid Fairchildist tööle teistesse [[Silicon Valley]] ettevõtetesse. Inteli kolmas töötaja Andrew Grove oli keemiainsener, ta juhtis ettevõtet [[1980. aastad|1980-ndatel. aastatel]] ja suure kasvu ajal 1990-ndatel. aastatel. Teda mäletatakse nüüd ettevõtte võtmeisikuna äris ja [[strateegia]]s. 1990-ndate. aastate aastate lõpuks oli Intel üks maailma suurimaid ja edukaimaid ettevõtteid.

Intel on läbinud mitu arenguetappi. Asutamise ajal oli see lihtsalt ettevõte, mis suutis toota pooljuhte ja mille peamine toode oli SRAM [[kiip]]. Inteli äri kasvas [[1970. aastad|1970-ndatel. aastatel]], kui firma laiendas ja täiustas oma tootmisprotsesse ning mitmekesistas tootevalikut, aga tollal domineerisid veel mäluseadmed.

1971 lõi Intel esimese laiatarbe[[mikroprotsessor]]i [[Intel 4004]] ja [[1972]] ühe esimestest [[arvuti]]test, millel oli mikroprotsessor sisemuses. <ref> {{cite web|url=http://www.old-computers.com/MUSEUM/computer.asp?c=754&st=1 |title=''Intel Intellec Series'' |accessdate=31. juulil 2007 |last=Silberhorn |first=Gottfried |coauthors=Colin Douglas Howell |work=old-computers.com |publisher=OLD-COMPUTERS.COM }}</ref><ref> {{cite web|url=http://download.intel.com/museum/research/arc_collect/timeline/TimelineDateSort7_05.pdf |title=''A chronological list of Intel products. The products are sorted by date.'' |accessdate=31. juulil 2007 |date=2005-07 |format=PDF |work=Intel museum |publisher=Intel Corporation }}</ref> 1980-ndate. aastate alguseks domineeris Inteli äritegevuses DRAM-kiipide tootmine. [[1983]]. aastaks langes selle tegevusala tulu oluliselt, sest tekkis konkurents ühe [[Jaapan]]i ettevõttega, mis samuti pooljuhte tootis. Turule ilmus ka [[IBM]]i personaalarvuti, mida saatis tohutu edu. See sundis Intelit kurssi muutma ja keskenduma mikroprotsessoritele.

1980-ndate. aastate lõpuks osutus see otsus edukaks. Intelit aitas vee peal püsida õnnelik positsioon: nad tarnisid mikroprotsessoreid nii IBM-ile kui nende konkurentidele arvutiturul. Intel pani aluse 10-aastasele perioodile, mil sellest sai peamine arvutitööstuse raudvaraga varustaja. 1990-ndate. aastate lõpuks oli Inteli protsessor [[Pentium]] jõudnud paljudesse majapidamistesse.

Inteli mikroprotsessorite nõudlus aeglustus [[2000. aastad|2000-ndate. aastate]] aastate alguses. Konkurendid, peamiselt AMD, kogusid tuntava osa turust, algul odavate ja keskklassi protsessorite osas, lõpuks kogu ulatuses. Intel lakkas olemast turu ainuvalitseja.<ref>{{cite news|url=http://community.seattletimes.nwsource.com/archive/?date=20060731&slug=btintelchip31|title=''Intel Core 2 Duo a big leap in chip race''|last=Wong|first=Nicole|date=31. juuli 2006|publisher=[[Seattle Times]]|accessdate=15. oktoobril 2009}}</ref> 2000-ndate. aastate alguses üritas [[Craig Barrett]] ettevõtte toodangut mitmekesistada ja luua midagi lisaks pooljuhtidele, aga väga väike osa nendest projektidest osutus edukaks.

[http://cases.justia.com/us-court-of-appeals/F2/977/1555/304802/ Brooktree Corp. v. Advanced Micro Devices, Inc.]</ref> 1980-ndate. aastate lõpus ja 1990-ndate. aastate alguses andis Intel selle seaduse alusel kohtusse ettevõtted, kes tahtsid arendada protsessoriga [[Intel 80386]] konkureerivat kiipi.<ref name="ReferenceA">"''Bill Gates Speaks''", lk. 29. ISBN 0-471-40169-2, ISBN 978-0-471-40169-8</ref> Hagi tegi konkurentide olukorra raskeks, isegi kui Intel kohtulahingu kaotas.<ref name="ReferenceA"/> Konkurentsiseaduse rikkumised tõid Intelile juba 1990-ndate. aastate alguses süüdistusi, kuid AMD andis hagi, et Intel ei käitu vastavalt konkurentsiseadustele, uuesti sisse nii aastal [[2004]] kui ka [[2005]].

Kuni selle ajani ei olnud komplekssete skeemide tootmine piisavalt usaldusväärne, et ettevõtted saaksid sõltuda ainult ühest varustajast, aga Grove alustas protsessorite tootmist kolmes eri maailmajaos olevast tehasest. Nad lõpetasid kiipide disaini litsentseerimise konkurentidele (nt. [[Zilog]] ja AMD). Kui arvutitööstust tabas 1980-ndatel. ja 1990-ndatel. aastatel buum, oli Intel üks peamisi sellest kasu saajaid.

=== Partnerlus Apple`'iga ===

[[6. juuni]]l 2005 teatas [[Steve Jobs]] [[Apple]]'ist, et ettevõte läheb pikka aega kasutatud [[PowerPC]] arhitektuurilt üle Inteli [[x86 arhitektuur]]ile, kuna PowerPC tulevik ei rahuldanud Apple`'i vajadusi. Esimene [[Macintosh]]-arvuti, mis sisaldas Inteli protsessorit, kuulutati välja [[10. jaanuar]]il 2006 ja alates sama aasta augustist on kõik Macid Inteli protsessoritega. Apple`'i Xserve server varustaivarustati Inteli [[Xeon]] protsessoritega 2006. aasta novembris.<ref name=newmacs>[http://news.com.com/Jobs+New+Intel+Macs+are+screamers/2100-7354_3-6025409.html Jobs: New Intel Macs are 'screamers'] news.com</ref>